“Ministri seisukohavõtud ei ole olnud kooskõlas Eestile seni teada olevate tõdedega tee-ehitusest, transpordist, rahandusest ega makromajandusest,“ märkis Ligi. Ta lisas, et arvestades Euroopa negatiivseid kogemusi PPP projektidega on erikomisjoni kohus kontrollida, ega Eestit ei ähvarda pikaajaline kahju ja sõltuvus.

Istungile on kutsutud rahandusminister Martin Helme ja riigikontrolör Janar Holm.

Rahandusminister Martin Helme käis täna komisjoni ees selgitamas Avaliku- ja erasektori koostöö võimalikkusest averuse teemadel teedeehituses, kuid pidi enne komisjoni istungi lõppu lahkuma.

Averuse eelised – üldiselt on teede ehitamise tempo aeglane ja venib, märkis Helme. Samuti on teed ehituse käigus kallimaks läinud, kuid on ka vastupidiseid näiteid. „Riik vabaneks projekti hilinemise ja kallinemise riskidest,“ rääkis ta. „On meelevaldne väide, et averus on kallim kui laenuga ehitamine.“

„Seni ei ole erasektor teinud odavamalt,“ lausus Jürgen Ligi.

Kas kulu on erasektoris või avalikus sektoris. Kõige lihtsam kontsessioonileping, mida plaanitakse kasutada Saaremaa silla puhul, kus kasutajad maksaksid sillamaksu. Maanteedel ei soovita tavakasutajale teemaksu. Sellise lepingu põhiiva, erasektor ehitab ja võtab tururiski, kuid neljarajalisest teest peab olema 85 protsendi ulatuses kättesaadav kasutuseks, seletas minister.

„Tasuta infrastruktuuri eest vastutab ikkagi riik,“ lausus Ligi. Otsitakse reeglitest kõrvalehiilimise võimalusi, märkis ta.

„See on reformierakonna hauakivi, et teid ei ole välja ehitatud,“ lausus Helme.

Saksamaa ja Austria suured ehitusettevõtted lepiksid viie protsendise aastatootlusega, märkis Helme kohtumistest ehitusettevõtjatega.

Ligi lausus, et see tähendab, et suured välisfirmad tulevad siia ehitama.

Soov ehitada on olnud ka varasematel valitsustel, varem on alati rahandusministri inimesed öelnud, et averuse projektide kulud lähevad nagu laenuga finantseerimise kuludena struktuurse eelarvepuudujäägi arvestusse, märkis Jevgeni Ossinovski. See on eelarveline häkkimine, et see pole riigi investeering, vaid erasektori investeering, et hiilida mööda reeglitest,“ märkis Jevgeni Ossinovski. „Siis poleks ju Kreekal ja Itaalial probleemi, kui laenud oleks erasektoris, mitte valitsusel.“

„Kui on väga palju raha käes, siis tehakse väga rumalaid otsuseid, selle vastu ongi eelarvereeglid,“ rääkis Ligi.