Küüt ja Tamkivi lõid aasta lõpus raha laiaks
Kes valvas detsembris riigis korra järele? Kas politsei ja piirivalveamet (PPA)? Vastus on ainult poolenisti tõene. Eesti Päevalehe uurimine tõi välja täiesti ennekuulmatu tõiga. Nimelt tabas politseinikke ja piirivalveametnikke jõulukuul eriline koolitustel käimise tuhin. Eesti suurimas riigiasutuses, kus peadirektor Raivo Küüdi alluvuses töötab kokku ligi 7000 inimest, käis ühe kuu jooksul mitmesugustel koolitustel tervelt 3000 ametnikku. Ehk ligi pooled töötajatest.
Eelmisel nädalal esitas rahandusminister Jürgen Ligi valitsuse kabinetinõupidamisele informatsiooni, kus võttis kokku eelmise aasta riigieelarve täitmise esialgsed tulemused. Kui üldiselt jäi ta olukorraga rahule, siis tõrvatilgana meepotis pidi ta välja tooma järgmist: „Esines ka kulutuste tegemist, mis ilmselt eelarveliste vahendite liigse jäägi puudumise korral oleks tegemata jäänud, näiteks IT-soetused, sealhulgas telefonid keskkonnaministeeriumis ja tehnikakaubad, ka köögitehnika PPA-s. Detsembris ilmnes tavapärasest aktiivsem huvi koolituste vastu PPA-s,” sedastati Ligi esitatud paberites.
Koolitati tuhandeid
Täiendaval uurimisel selgus, et selline hinnang on veel üsna pehmelt sõnastatud. Kõige hämmastavam oli selgunud tõsiasi, et detsembrikuus leiti PPA-s ligi 120 000 eurot (1,87 mln krooni), et korraldada koolitusi kokku 3184 ametnikule.
Isegi PPA ametlik esindaja tunnistas eile Eesti Päevalehele, et see polnud päris normaalne. „Tõepoolest, 3000 inimest läbimas kuuga erinevaid koolitusi ei ole päris normaalne nähtus,” möönis PPA pressiesindaja Harrys Puusepp. Kuid samal ajal leidis ta selle siiski mitme asjaolu tõttu põhjendatava oleva. „Viimasesse kvartalisse, sealhulgas detsembri lõppu jäänud suur koolituste hulk on mitme asjaolu tagajärg: erinevate kehtima hakkavate seaduste või seadusemuudatuste koolitused, mis on osalt seotud eurole üleminekuga ning teisalt ka PPA asutamisega. Koolitusvajaduste ja võimaluste selgitamine võttis suure asutuse ühinemise tingimustes ka tavapärasest enam aega, mistõttu eelarvevahendid jaotati tavapärasest hiljem. See omakorda tähendas, et aasta esimeses pooles oli koolitusi tunduvalt vähema kui aasta lõpus,” selgitas ta.
Kui 187 eri nimetuse all tellitud koolituse seas on väga palju PPA tööks vajalikku, panevad mõned seminarid siiski kulme kergitama. Kas protokolli ja etiketi või rahvusvaheliste suhete ning diplomaatiaalaste tundide tellimine vastab PPA põhiüles-annetele? Või siis vähemalt 200 inimese saatmine meeskonnatöö koolitustele, millel muu hulgas pealkirjad „Mina ja meeskond” või „Edukas meeskond II”.
Mis puutub aasta lõpus soetatud köögiseadmetesse, siis selgitas Puusepp, et selline vajadus tuleneb PPA mõnede töökohtade erisusest, kus inimesed võivad töökohal veeta ka nädala. „Kordonites ja laevades riiki teenides pole võimalik piirkonnast ega laevast lahkuda, mis tähendab, et näiteks nädalapikkuse vahetuse ajal elatakse seal. See tähendab, et eluks vajalik peab talle kättesaadav olema, sealhulgas võimalus töö juures süüa.”
Suur osa Eesti Päevalehe käsutuses olevast 4000-eurosest (62 000-kroonisest) PPA köögiseadmete detsembrikuisest ostunimekirjast vastab sellele täpselt. Seal on lihtsad veekeetjad, mikrolaineahjud või odavad kohvimasinad. Kuid tähelepanu äratab, et nende vajalike asjade kõrval on kolmandik summast kulunud kolme luksusklassi masina soetamisele. Nii muretses PPA omale jõulukuul kaks 575-eurost (9000-kroonist) espressomasinat ning ligi 800-eurose (12500-kroonise) külmiku Schaub Lorenz. Loodetavasti leidsid kõik need ikka kohad kaugetes kordonites ja laevades ega saanud kõrgemate juhtide sekretäridele.
Tamkivi jagas mobiiltelefone
•• Rahandusministeerium polnud päris rahul ka keskkonnaministeeriumiga, kus aasta lõpus tekkis suur vajadus osta palju uusi telefone. Selgus, et oma lahkuse poolest juba niigi tuntust kogunud keskkonnaminister Jaanus Tamkivi juhitavas asutuses leiti mullu detsembris vabu vahendeid, et osta kokku tervelt 44 töötajale uued mobiiltelefonid. Kokku läks see aasta lõpus tehtud vajalik soetus maksma 10 300 eurot (161 260 krooni). Ühe seadeldise keskmiseks hinnaks teeb see 234 eurot (u 3600 krooni).
•• Siinkohal saab ära tuua ka ametnike seas populaarseks osutunud telefonimudelite edetabeli. Esikohale platseerus HTC Wildfire (19 tk) ja selle järel vastavalt Nokia C6 (10 tk), Sony Ericsson X10 MiniPro (9 tk), Nokia E52 (5 tk), Samsung Galaxy 580 (1 tk).
•• Ministeeriumi pressišeff Pavel Ivanov nimetas uute telefonide ostmist ametnikele uuenduslikuks ettevõtmiseks ega näinud sellises aastalõpu kulusammus midagi etteheitmist väärivat. „Uute mobiiltelefonide soetamine on kindlasti innovaatiline samm. Keskkonnaministeerium tagab sellega oma töötajate mobiilse ja operatiivse töökeskkonna, loob grupitöölahenduse võimalusi, dokumendihalduse funktsionaalsuse,” ütles ta.
•• Ivanov kinnitas, et seekord uuest telefonist ilmajäänud ametnikel pole põhjust muretseda. „Keskkonnaministeerium kavatseb ka edaspidi investeerida kaasaegsetesse sidevahenditesse,” teatas ta.
