Kvaliteet ja hea tootlus käsikäes
Portfelli kvaliteet ja hea tootlus ei ole teineteist välistavad asjad. Maailma juhtivad riigid on paaril viimasel aastal elanud aeglustuva majandusaktiivsuse keskkonnas, mida keskpangad üritavad ravida intressimäärasid langetades. Langevad intressimäärad tähendavad aga võlakirjade hinna tõusu ning võlakirjainvestori kuldreegel on: mida pikema kestvusega võlakiri, seda rohkem kasvab selle hind intressimäärade alanedes.
Ühispanga pensionifondide suhteliselt hea tootlus viimasel poolel aastal on toimunud suuresti tänu aktsiate ja võlakirjade ühisele tõusule.
Pensioniraha pideva juurdevoolu tingimustes on fondide portfell alalises muutumises. Edasise edu peab tagama Ühispanga investeerimistiimi võime näha ette maailma majanduse käitumist.
Konservatiivne fond investeerib valitsustesse
Finantsturgudel on kõige usaldusväärsemateks riigid. Ühispanga konservatiivse pensionifondi portfell koosnebki suures osas valitsuste ja valitsusorganisatsioonide väärtpaberitest. Nimetatud lihtne printsiip on peamine, mida rakendatakse võlakirjaportfelli haldamisel. Keerulisemalt väljendudes: fondi investorite vara kasvab tänu edukalt hallatud intressiriskile, samas kui investeeringute sisemisest kvaliteedist tulenev krediidirisk on viidud miinimumi lähedale.
Fondi investeeringud võib laias laastus liigitada kolme gruppi: need on Euroopa Liidu liikmesmaade riikide võlakirjad, Euroopa Liiduga järgmises laienemisvoorus liituvate riikide võlakirjad ja nii arenenud kui ka arenevate riikide tugevate ettevõtete võlakirjad. Esimesest grupist eelistame Saksamaad, Hollandit, Soomet ja Austriat, mis paistavad silma tugeva majanduskorraldusega ning seejuures on nende riikide võlakirjad pisut parema tootlusega kui Euroopa teiste riikide omad.
Teise grupi tähtsaimad esindajad on Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Oleme arvamusel, et maailmas ei oska keegi antud regiooni riske hinnata paremini kui regiooni enda elanikud ning kohapealne kompetents tagab investeeringute edu. Teise grupi riikide võlakirjade tootlus on esimese grupi omadest kõrgem. Samas annab integreerumine Euroopa Liidu ja Euroopa Rahaliiduga täiendava võimaluse investeeringute väärtuse tõusuks paari aasta perspektiivis.
Ettevõtete võlakirjadesse investeerib fond maksimaalselt 20% varast, valides väga tähelepanelikult iga üksikut ettevõtet. Siemensi ja General Electricu kuulumine väheste väljavalitute hulka on põhjendatud nende suurfirmade laitmatu reputatsiooni ja eduka madala riskiprofiiliga majandustegevuses.
Seevastu telekomid, mille esindajaks fondis on olnud British Telecom ja Deutsche Telekom, on viimastel aastatel elanud läbi suure kriisi. Käesolev aasta on aga tänu kardinaalsetele firmasisestele muudatustele toonud edu ning taastanud investorite usalduse. Meiegi ootame selle sektori esindajate lõplikku tagasitulekut “suurte tegijate” hulka. Nimetatud restruktureerimise laines on telekomid sel aastal olnud paremini tootev majandussektor võlakirjaturul.
Hansapank ja Eesti Energia kohalikele investoritele tutvustamist ei vaja ning ka nende ettevõtete valikul oleme lähtunud mainitud kohaliku kompetentsi printsiibist.
Progressiivsel fondil on seni vedanud
Kolme viimase aasta vältel on olnud lühemaid perioode, kus nii aktsiad kui ka võlakirjahinnad on liikunud koos üles või alla, kuid nii pikka perioodi kui seekordne kolm kuud, ei ole veel olnud. See on kahtlemata kõige olulisem Ühispanga progressiivse pensionifondi osakuhinna kasvu põhjus esimesel poolaastal.
Globaalsete aktsiaturgude suhtes oleme olnud ettevaatlikud ja neid pensionifondides vähesel määral hoidnud, olles samal ajal küllaldaselt investeerinud Ida-Euroopasse.
Kokkuvõttes oleme väiksema aktsiaosakaalu arvel jällegi rohkem investeerinud võlakirjaturgudele. Kuna tõusnud on nii aktsia- kui ka võlakirjaturg koos, mis on viimastel aastatel ebatavaline, siis osakute hinnatõus on olnud rahuldav. Võlakirjainvesteeringute hinnatõus on andnud ligikaudu poole fondi paigutuste väärtuse kasvust viimastel kuudel.
Varaklasside lõikes on olnud progressiivse pensionifondi puhul suurimad kasvu tekitajad Ida-Euroopa, peamiselt Eesti ja Venemaa ettevõtete aktsiad. Viimaste osakaalu oleme hoidnud 15% lähedal fondi mahust ja see on andnud ligi 1/3 fondiosaku kasvust esimesel poolaastal.
