Lääne-Eesti väikeettevõtete majandusoptimism käib muu Eestiga ühte sammu

 (2)
Rait Roosvee.Uus 10.eurone rahatäht.
Uus 10.eurone rahatäht.Foto: Vallo Kruuser

Lääne-Eesti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) vaatavad käimasolevale majandusaastale optimistlikult ning käibelangust prognoosivad vaid vähesed, näitab SEB uuring „Baltimaade majandusbaromeeter“ (Baltic Business Outlook).

„Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa VKE-dest ootab 94% tänavu käibekasvu, mis omakorda 12% vastanute arvates ulatub tänavu üle 15 protsendi. Käibelangust prognoosib tänavu vaid 6%, mis on kooskõlas Eesti keskmise näitajaga,“ ütles SEB Panga jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.

Leppäneni sõnul on Lääne-Eesti ettevõtete ekspordivalmidus siiski keskmisest madalam – 82% näeb tegevust vaid koduturul, samas kui Eesti keskmine on 73%. Lääne-Eesti VKE-dest kavatseb 7% minna uutele eksporditurgudele ning 11% laieneda praegustel välisturgudel.

Lääne-Eesti ettevõtete investeerimisplaanid ei ole viimasetel aastatel oluliselt muutunud, neist üle 50 000 euro suuruseid investeeringuid plaanib 10%, mis on veidi madalam Eesti keskmisest näitajast (12%). 39% vastanutest ei oska veel öelda, kas ja millises mahus tänavu investeeringuid tehakse.


Pärnumaal enim välistööjõudu, Hiiumaa huvitub innovatsioonist

Lääne-Eestis plaanib järgmisel aastal uusi töötajaid värvata 16% ja töötajate arvu kahandada 3% ettevõtetest, mis sarnaselt Eesti keskmistele näitajatele on märk tööturu stabiilsusest. Välisriikide töötajaid on Lääne-Eesti maakondadest enim Pärnumaa VKE-des (6%) ning piirkonnas tervikuna huvitub välistööjõust 14% VKE-dest.

Lääne-Eesti innovatsioonivalmidus on 51%-ga Eesti keskmise lähedal, kuid teiste seast tõuseb esile Hiiumaa (67%). Pärnumaa ettevõtetest kavatseb 13% muuta ärimudelit, millega maakond on Ida-Virumaa järel (23%) teisel kohal.

Hiiu-, Saare-, Lääne ja Pärnumaa ettevõtetest peab 46% küllaltki oluliseks või väga oluliseks digitaliseerimist ning vaid 23% vastasid, et digitaliseerimine ei ole nende jaoks oluline. Lääne-Eesti VKE-dest pakub 25% klientidele võimalust osta oma tooteid ja teenuseid internetist ning 15% vastasid, et digitaalne müük moodustab rohkem kui 71% nende kogukäibest. 35% vastasid, et digitaalne müük jääb alla 10% kogukäibest.

2018. aastal oli Balti riikide majanduskasv Euroopa kiireimate seas ning palkade ja sisenõudluse kasv on märgatavalt tõstnud Eesti, Läti ja Leedu VKE-de kindlustunnet käimasolevaks majandusaastaks.

Kõige suuremad optimistid on Eesti VKE-d, kellest tänavu ootab käibekasvu 92%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Lätis on vastav osakaal 89% ja Leedu 87%, nii et sõltuvalt riigist on käibelangust kartvate VKE-de osakaal vähenenud 10% protsendi juurde.