Läänemaa elanikud ei taha oma külla Eesti Energia tuuleparki ega selle ülikõrgeid tuulikuid

Eesti Energia taastuvenergia tütarfirma Enefit Green plaanib Läänemaale Seljakülla tuuleparki, kuhu tuleksid hiiglaslikud, ligi 300 meetrit kõrged tuulikud. Kohalikud inimesed on sellele aga vastu ja ei mõista, miks peaks keset tuulevaikset piirkonda nii võimas tuulepark kerkima, vahendab TV3 uudistesaade „Seitsmesed”.

Enefit Green tahab Seljakülla ühele metsasele maa-alale püstitada 30 kuni 290 meetri kõrgust tuulikut. Lääne-Nigula valda kuuluva küla elanikud pole aga selle mõttega päri ning saatsid vallavolikogule ligi 200 allkirjaga pöördumise, kus selgitavad, miks nad selle mõtte vastu on.

„See tuleb meile suhteliselt ligidale – kui me vaatasime kaardi pealt –, peaaegu alla kilomeetri. Kui neid on nii tohutult palju ja nad on nii tohutult kõrged, siis tekib tõesti mure, et mis toimub,” põhjendas Tõnsu talu perenaine Maret Põldre.

Seljaküla elanikke häirib nii tuulepargi poolt tekkida võiv müra, vibratsioon, võimalikud leviaugud kui ka visuaalne reostus, mis võib niivõrd kõrgete tuulikutega kaasneda. Kohalikud elanikud võrdlevad tuulikuid Tallinna teletorniga ja ütlevad, et neile ei meeldiks, kui neist kiviviske kaugusel oleks 30 Teletorni.

Kohalike elanike aktsiooni vedav Mare Kiis märgib, et tema jaoks on arusaamatu, miks tahab Enefit Green rajada tuulepargi kohta, kus tuulekiirus on vaid 3 m/s, samas kui tuuleparkide rajamiseks peaks see olema vähemalt 5-9 m/s. „Miks teha tuulevaiksesse kohta tuugenit?” küsib ta. Seljaküla elanikud oleks alternatiivse lahendusena rahul näiteks päikesepargi rajamisega.

Kuigi Lääne-Nigula vallavolikogus pole veel teemat arutatud, võetakse see kindlasti järgmisel istungil päevakorda, kinnitas vallavolikogu esimees Neeme Suur. Ka märkis ta, et see, et Enefit Green tahab rajada 30 tuulikuga tuuleparki, ei tähenda, et just nii suur park sinna lõpuks ka tuleb.

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul on nad hetkel tuulepargi planeerimisega kõige varasemas faasis. See tähendab, et alles hakatakse uurima, kas ja kuhu on võimalik tuuleparki rajada.

Tema sõnul on vastasseis tekkinud just seetõttu, et nad käisid kogukonnale projekti tutvustamas ja andsid kohalikele elanikele võimaluse sõna sekka öelda – mida nemad tahavad, et uuringute käigus uuritakse. Lõplik sõna jääb ikkagi kohalikule vallavolikogule.

Vaata lähemalt TV3 saatelõigust.

Seni on Eestis kõige kõrgemad, kaks umbes 220-meetrist tuulikud püsti pannud Ida-Virumaal Aidu tuuleparki arendavad Andres ja Oleg Sõnajalg, kellel on aga seetõttu käimas vaidlus Eesti riigiga, kuna püstitatud tuulikud on liiga kõrged.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet väljastas veebruarikuus nendele tuulikule ka lammutamiskäsu, kuid praegu käivad Sõnajalad ja riik selle pärast kohut. Hetkel ollakse kompromissi otsimise faasis.