Läänemaa mitu nägu: eksport kidub, aga turiste tuleb juurde

Läänemaa on rahvaarvu poolest Eesti väiksuselt teine maakond ja ekspordi mahult lausa viimasel kohal. Elanikke jääb aina vähemaks. Millised rõõmud ja mured maakonnas silma hakkavad? Ärileht uuris kohalikelt ettevõtjatelt ja poliitikutelt.

Läänemaal on palju teenusmajanduse ettevõtteid ja töökohti. Tööstust on vähe ja seetõttu on ka eksport riigi kehvim. Ent Haapsalu on muutunud väga populaarseks siseturismi sihtkohaks. Kultuurielu on kirev, restoranid ja tänavakohvikud head. Naljaga pooleks on öeldud, et Haapsalu tunnuslause võiks olla: „Hea koht suremiseks!” Teada-tuntud on Haapsalu terviseturism, mille on viimastel aastatel avastanud ka Eesti pensionärid. Kas Haapsalu võiks terviselinnana veelgi laieneda ja tuntust koguda?

„Majutusasutuse käibemaksu tõstmine pingestab seda haavatavat ja välismõjudest sõltuvat majandusharu. Ei usu, et siia soovitakse uusi investeeringuid teha. Üks seltskond plaanis Haapsallu uue spaa ehitamist, aga nüüd on nad kadunud. Pigem areneb hästi riigile kuuluv taastusravihaigla Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus, kus töötab väga professionaalne personal ja on tasemel seadmed,” sõnab Haapsalu linnapea Urmas Sukles.