Kuna arenenud riikide keskpankadest kostab aina enam inflatsiooni pärast murelikke hääli, samas kui USA majanduskasvule ennustatakse aeglustumist ja Euroopa oma pole endiselt tuult tiibadesse saanud, võib tunduda kolme kümnendi taguse kordumine reaalne. Algas ju siis samuti kõik nafta hinna hüppelise kerkimisega.

Majandusvaatlejate hinnangul erineb praegune situatsioon 1970-ndatest siiski oluliselt. SEB Eesti Ühispanga analüütik Hardo Pajula viitab, et tollal põhjustas naftahinna kasvu OPEC-i otsus piirata nafta tootmist. Praeguse hinnatõusu tingib aga pigem see, et pakkumine ei jõua nõudlusele järele. Ka on maailma majanduse sõltuvus naftast märksa vähenenud.

Eestlaste jaoks on kõrge, lausa hüperinflatsioon hulga värskem mälestus. Pajula tuletab meelde, et alles 1992. aastal kerkis inflatsioon meil 1076%-ni, kui Tiit Vähi valitsus hinnad vabaks lasi. Elu nagu Zimbabwes. Kuigi teistel põhjustel (vt kõrvallugu).

Keskpank hoiab ohje

Inflatsiooniga tegeleb harilikult keskpank, kes muudab hinnataseme tõusu kiirendamiseks või aeglustamiseks intressimäära, millega pangad üksteisele raha laenavad. See aga mõjutab vahetuskurssi teiste valuutade suhtes. Et Eesti krooni kurss on seotud euroga, on Eesti Pank sunnitud järgima Euroopa Keskpanga intressipoliitikat, ilma et saaks seda ise kuidagi mõjutada.

Hinnataseme tõusutempot saaks Eesti muuta valitsuse eelarvepoliitika abil, suurendades või vähendades riigisektori kulutusi. Seda moodust peavad paljud aga kohmakamaks.

Inflatsiooni puhul jälgib keskpank tavapäraselt kas tarbijahinnaindeksit või mõnd muud deflaatorit (hinnatõusu väljendavat näitajat). Mõni riik, näiteks USA eelistab n-ö baasinflatsiooni, millest on eemaldatud iseäranis kõikuva iseloomuga komponendid, nagu energia ja toiduainete hinnad.

Kui pikaajaliselt muutuvad nii baasinflatsioon kui ka tavapärane inflatsioon suhteliselt võrdsel määral, siis keskpankurite ühe-kaheaastases perspektiivis võib selline lähenemine tuua kaasa erinevusi. Financial Timesi kolumnist Wolfgang Münchau osutab, et naftahinna alanedes võib baasinflatsioon energia maksumust arvestavast näitajast kõrgemaks nihkuda.

Tavaliselt loetakse madalaks inflatsiooni, mis jääb vahemikku 0,5 kuni 2-3 protsenti. Vahemik on üpris lai ? kaheprotsendilise inflatsiooni korral kahekordistuvad hinnad 36 aasta pärast, kolmeprotsendilise puhul aga 21 aasta jooksul. Pensioniplaane tehes tuleks sellega juba arvestada. Ükskõik milline deflatsioon, mille puhul hinnad hoopis alanevad, hinnastabiilsuse mõiste alla ei mahu (vt kõrvallugu).

Viimasel ajal hoogustub seoses üleilmse kinnisvara hinnatõusuga ka vaidlus, kas inflatsioonisihtide seadmisel peaks arvestama eluaseme maksumusega või mitte. Tarbijahinnaindeks sisaldab küll üüritaseme komponenti, kuid kõikjal maailmas kasvab elamispinna maksumus üürihinnast kiiremini.

?See kõik on ikka mingil määral kokkuleppeline,? ütleb Pajula. Tarbijahinnaindeksit vaadates võib tõepoolest näida, et hinnad on pikka aega väga stabiilsed olnud. Pajula viitab aga Föderaalreservi endise juhi Alan Greenspani kümne aasta tagusele kõnele, kus too nentis, et finantsvarade hinda arvestades olnuks inflatsioonitase vägagi kõrge.

Kuna nafta hind on lähiajal ilmselt peamine inflatsiooni mõjutaja (kandudes ajapikku üle ka baasinflatsioonile), pakub selle muutumise etteaimamine huvi paljudele.

Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri sõnul jagunevad arvamused laias laastus kaheks. Ühed usuvad, et hinna tõustes suurenevad ka naftatootjate investeeringud, kasvatades tootmisvõimsust. Exxon Mobili värske juht Rex Tillerson väitis The Economistile, et nafta hinna seitsmekordsest kerkimisest hoolimata ei ole ettevõte muutnud hinnataset, mida kasutab investeeringute tasuvust arvutades.

Teised aga eeldavad, et naftavarude kahanemine kindlustab kõrge hinnataseme ka tulevikuks.

Saudi Araabiast paistab märke nõudluse pidurdumisest ? tootmisvõimsuse ülejääk suureneb. Mis ei tähenda, et uus kriis Pärsia lahel ei võiks kaasa tuuavärsket hinnarekordi.

Deflatsioon valmistab ka peavalu

?? Esmapilgul võib näida, et ei ole midagi toredamat, kui hinnad alanevad ja sama raha eest rohkem osta saab. Majandusele võib see tõsised probleeme kaasa tuua.

?? Kui deflatsiooniga peaks kaasnema sügavam majanduslangus, satub riik nõiaringi. Esiteks, palgataseme jäikus langeva hinnataseme juures toob kaasa firmade kasumite vähenemise, mis omakorda alandab tööhõivet ja investeeringuid. Teiseks on deflatsiooni puhul reaalne intressimäär alati positiivne. Kuna inflatsiooni korral tasub laenaja tänu raha väärtuse alanemisele panga poolt võetavast nominaalsest intressimäärast madalamat reaalset intressi, saab keskpank seda asjaolu majandussurutise korral ära kasutada, langetades intressimäärad sedavõrd madalale, et reaalne intress on negatiivne, soodustades nii laenamist ja investeeringuid. Deflatsiooni puhul ei ole aga ka nulli viidud nominaalsel intressimääral sellist mõju. Kolmandaks kasvab raha väärtuse alanedes nende koorem, kes juba laenu on võtnud, mõjutades nii ettevõtteid kui ka kodumajapidamiste tarbimist, mis viib nõudluse vähenemise, seega hinnataseme languseni.

?? Näiteks Jaapan pääses möödunud kümnendi lõpul tekkinud deflatsioonikeerisest alles selle aasta algul, kui keskpank oli juba viis aastat suures koguses raha juurde trükkinud.

?? Samas ei ole sugugi kõigil deflatsiooniperioodidel negatiivseid tagajärgi.

Zimbabwe jätkab inflatsioonirekordite purustamist

?? Mai jooksul tõusid tarbijahinnad Zimbabwes 150,6% ehk 1193,5% kõrgemale kui möödunud aasta samal ajal. Seega maksavad kaubad nüüd pea 13 korda rohkem kui aasta eest. Analüütikud ennustavad selle aasta lõpuks 1800%-list inflatsiooni.

?? Riigil napib valuutat, et tasuda kütuse ja toidu eest. Töötusemäär on kerkinud üle 70%.

?Hinnapakkumised ei kehti üle kahe päeva,? rääkis üks pealinna Harare büroojuht BBC Newsi online-väljaandele. ?Minu ees on praegu üks, millel on kirjas, et see kehtib 24 tundi. Hinnad võivad üleöö sõna otseses mõttes kahekordistuda.?

?? Riigi keskpank tõi juuni alguses välja uue, 100 000 Zimbabwe dollarise rahatähe, mis on praegu ametlikult väärt veidi alla ühe USA dollari. Musta turu vahetuskurss hindab Zimbabwe raha üle kahe korra odavamaks.

?? Üks ülikooliõppejõud ütles BBC-le: ?See on väga kummaline keskkond. Palgatõusud on sagedased, kuid täiesti mõttetud. Inflatsioon sööb palgatõusu sel hetkel, kui see antakse.?

?? Zimbabwe president Robert Mugabe eitab, et tema valitsuse poliitika, sealhulgas maade konfiskeerimine valgetelt farmeritelt, võinuks neid probleeme põhjustada, ning süüdistab sise- ja välisvaenlasi.