Läänemere kalanduskomisjon kärpis taas kalakvoote
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul võib Eesti nii kilu kui räime püüda järgmisel aastal umbes 10 000 tonni vähem võrreldes tänavuste enda kehtestatud kvootidega.
Räime osas võttis komisjon vastu üheaastase otsuse eraldada Eestile ja Lätile ühine kalakvoot. Kaks riiki peavad selle omavahel ära jagama, märkis Soome.
Läänemere avaosas võivad nii Eesti kui Läti püüda tuleval aastal 8111 tonni räime, Liivi lahel 41 000 tonni.
Kvooti loodab Eesti Lätiga jagama hakata tõenäoliselt juba oktoobris, lisas Soome.
Eestile eraldatud kilu väljapüügimaht on tuleval aastal 31 930 tonni, mis 18 protsenti vähem kui tänavu. Soome sõnul on see otsus tingimuslik ning varusid võidakse järgmise aasta jooksul suurendada, kui teadusandmed kinnitavad kalavarude stabiilsust.
Keskkonnaministeerium on tänavuseks eraldanud räime- ja kilupüügilimiiti ligikaudu 115 laevale. Kokku võivad Eesti kalurid aastas püüda 41 200 tonni kilu ja 39 000 tonni räime.
Teadlaste hinnangul on Läänemere avaosas räimevarud ajalooliselt madalaimal tasemel, ka kiluvaru seisu peetakse kehvaks.
Tursa väljapüügimahtu vähendati 1,3 protsenti, seega on Eesti tursakvoot tuleval aastal 1335 tonni.
Läänemere avaosa lõhe väljapüügimahtu komisjon mõnevõrra suurendas. Eesti võib tuleval aastal püüda 9504 lõheisendit, tänavu on lõhe püügipiiriks 9297 isendit.
Soome sõnul suurendati Läänemere avaosa lõhe püügimahtu tänu sellele, et seda asustatakse Läänemere kalanduskomisjoni liikmesriikide poolt.
Soome lahes võib lõhet tuleval aastal mõnevõrra vähem püüda. Eesti kvoot on selles piirkonnas 4650 tükki, mis on 930 võrra vähem kui tänavu.
