Suured Hiina riigile kuuluvad fondid ning ettevõtted tunnevad jahenemist selgelt, sest USA, Suurbritannia ja Saksamaa on andnud märku oma huvi jahtumisest selle vastu, et nad elujõulisi ettevõtteid omandaksid, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Praegu tunnevad Hiina investorid, et USA on Euroopast oluliselt piiravam.

„Oleme kaubandusalaste hõõrumiste tõttu mures oma planeeritud USA investeeringute pärast,“ kinnitas Hiina 51 miljardi dollari mahus struktuurireformide fondi juht Tony Dong. Dong peab läbirääkimisi umbes 40 investeeringu osas USAs ja Euroopas, milles suurem osa on seotud kõrgtehnoloogiaga. Ta lootis, et 10-12 neist on edukad, kuid on nüüd mures, et UA protektsionism võtab oma osa.

„Praegu tundub, et Euroopasse on mõistlikum investeerida,“ lausus ta lisades, et Euroopa on Hiina jaoks senini väga oluline kaubanduspartner ning nad kontsentreeruvad siin suuremale hulgale vastastikust kasu pakkuvatele investeeringutele.

Briti majandusleht kirjutab, et Hiina suhtes karmima seisukoha võtmine on oluline muutus viimase 40 aasta ajaloos. 1978. aastal algatas Deng Xiaoping „reformide ning avatuse“ ajastu, kus Hiina tervitas välisinvesteeringuid ning rakendas turumajanduse reforme. Vastuseks avasid lääneriigid oma turud hiinlastele. Nüüd aga hakkavad uksed sulguma.

Rhodium Groupi raportist selgub, et Hiina investeeringud Põhja-Euroopasse kukkusid selle aasta esimesel poolel viimase seitsme aasta madalaimale tasemele. Sel ajal olid Hiina investeeringud USAsse ja Kanadasse vaid 2 miljardit dollarit. Seda on 92% vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Euroopasse investeeriti samal ajal 12 miljardit dollarit ehk kuus korda rohkem kui Põhja-Ameerikasse.