Laanjärv: Innovatsioon on Eesti järgmine kvalitatiivne arenguaste
Praegune, valitseva koalitsiooni poolt paljukiidetud arenguaste on saavutatud laenuriske võttes ning seeläbi endale eluasemeid ehitades ja varasid soetades.
Järgmine arenguaste Eesti majanduses saab põhineda innovatsioonil ja selle tulemusena kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumisel rahvusvahelisel turul. Millisel määral realiseeruvad majanduslanguse läbi praegu majanduses peituvad ülekuumenemise riskid sõltub sellest, kuivõrd efektiivselt suudame oma majanduse innovatsiooni ja arengukursile pöörata.
Innovatsioon võib olla majandust väga kiiresti edasiviivaks jõuks, kuid selle piisaval määral saavutamine on väga keeruline ülesanne. Kui kohalik saematerjali töötleja arendab oma ettevõtet ja muudab selle moodsamaks ning efektiivsemaks, siis seda protsessi võib nimetada küll arenguks, kuid mitte innovatsiooniks selles mõttes, mis Eestil aitaks maailmaturul läbilööki saavutada. Samuti ei ole innovatsioon selle kõige õigemas tähenduses internetiühenduse paigutamine külakohvikusse ja tulevikutehingute rakendamine igapäevases kinnisvaraäris.
Innovatsiooni olemus on kvalitatiivne hüpe arengus
Innovatsiooni olemusest arusaamiseks tuleb mõista selle tegelikku sisu. Näiteks kirjutusmasina arendamise tulemusena ei oleks kunagi ilmselt jõutud tekstitöötlusprogrammidega personaalarvutini. Personaalarvuti arenes välja hoopis teist liini pidi, kuni ühel hetkel oli võimalik seda kasutada tekstide töötlemisel.
Või hea näide ajaloost. Ameerika Ühendriikide majandusele andis suure kvalitatiivse tõuke raudtee kasutuselevõtt ja areng. Senimaani kasutati maismaad mööda kaupade veoks peamiselt erinevat liiki hobuveokeid ja postitõldu. Postitõlda võib aga edasi arendada ükskõik millisel viisil või millise innukusega, kuid kunagi ei muutu see ilmselt raudteeks. Seega tegelik innovatsioon on midagi rohkemat, kui lihtsalt aktiivne areng.
Kuidas saavutada reaalset innovatsiooni Eesti majanduses on keeruline küsimus. Mitmed teooriad väidavad, et innovatsiooni tekkeks on kõige parem ajastus sügav majanduslangus – sellises olukorras otsivad ettevõtted meeleheitlikult lahendust probleemidele ja võivad selle käigus midagi tõeliselt head välja mõelda. Kui Eesti majanduses täna peituvad riskid realiseeruvad ja meie majanduse langusesse pööravad, siis põhimõtteliselt peaks tekkima viljakas pinnas edasisele arengule innovatsioonikursil. Samas peaks aga riikliku majanduspoliitika esmaseks ülesandeks olema võimaliku tagasilanguse vältimine ja innovatsioonikursi juurutamine enne, kui tänane ülelaenamine jõuab meid edukursilt kõrvale tõrjuda.
Üks lahendusi on arengufondi ellurakendamine
Tänane Eesti makromajandus on seisus, kus arengufondi ellurakendamine võiks olla heaks katalüsaatoriks majanduse innovatsioonivalmiduse suurendamiseks. Ajakirjanduses on hakanud ilmuma üha rohkem väljaütlemisi Eesti majandust ähvardavate riskide realiseerumise võimalikkusest. Seega tõenäoliselt varsti saabuv majanduslangus võiks olla heaks motivaatoriks ettevõtjatele koostöös arengufondiga innovatsioonilist tegevust juurutada. Samas võib arengufondi kohene ja jõuline ellukutsumine olla hoopis majanduslangust vähendavaks võimaluseks. Kui jätkuks mõistust arengufondi käivitamisel lõpetada poliitiline kemplemine personali ümber. Milleni see viib, näitab toimuv ringhäälingu nõukogu ümber.
Arengufondi on plaanitud praeguste kavade kohaselt paigutada varalisi väärtusi suurusjärgus 500 miljonit krooni. Samas võib erinevate hinnangute kohaselt Eesti majanduses languse korral tekkiva „likviidsusaugu” suuruseks olla 20-30 miljardit krooni – s.t. see kogus raha jääb puudu normaalse elu jätkumiseks endises tempos ning tingib hindade languse ja mitmete erinevate projektide „kokkujooksmise”. Kui arengufond investeeriks oma 500 miljonit krooni innovaatilistesse projektidesse, siis ei suudaks selline summa ka kõige müstilisema rentaabluse korral toota majandusse kogu puuduolevat ressurssi.
Tulenevalt sellest on ilmselt mõistlikum arengufondi ressurssi kasutada katalüsaatorina ettevõtlusressursside mobiliseerimiseks innovatsioonimootri käivitamiseks ühiskonnas. Arengufondi seisukohalt tähendaks see mitte otsest osalemist riskiprojektides, vaid pigem ettevõtjate suunamist innovatsioonile läbi erinevate informatiivsete ja arendusprojektide – konverentside korraldamise, arendusinformatsiooni vahendamise, vajaliku koolituse tagamise jms kaudu. Sellisel viisil toodab 500 miljonit majanduse kui terviku jaoks rohkem, kui osaledes paaris kolmes tootearenduses.
Kui leidub piisaval määral rahalisi vahendeid, et arengufondi käsutuses olev ressurss suudaks investeeringuna ettevõtluses reaalset innovaatilist tulemit toota, siis oleks arengufondi tegevus riskikapitali fondina kindlasti õigustatud.
