"Mida lühem ja sirgem see trass on, seda kiirem on liiklus ning suurem on majanduslik tasuvus. Seda kinnitas aastal 2013 Aecomi uuring, mis analüüsis nelja erinevat trassivarianti kõigis Balti riikides," vahendas Läti peaministri büroo pressinõunik Andrejs Vaivars ERR-ile.

"Üks kaalutud alternatiivides nägi ette, et trass kulgeb Eestist Lätisse Valga kaudu, kuid see jäeti kõrvale, sest see polnud majanduslikult kasulik - nii ehitus- kui halduskulud oleksid olnud suuremad ning rongiliiklus oleks aeglasem," märkis ta.

Vaivars lisas, et läbi Valga kulgev trass oleks Läti jaoks tehnilises mõttes keerukam, sest teele jääksid tihedalt asustatud linnad Sigulda, Valmiera ja Cēsis, seejuures kulgeks raudtee läbi piirkondade, kus asub palju elumaju. Samuti on Läti juba renoveerinud olemasolevat Riia ja Valga vahelist raudteed.

"On kiiduväärt, et Eestis toimuvad aktiivsed arutelud Rail Balticu trassi osas, /.../ kuid samas tuleb nendes aruteludes arvestada mitmete aspektidega," lisas Vaivars.

Rail Balticu viimist läbi Tartu sooviks liikumine Avalikult Rail Balticust. Ka Vabaerakonna Tartu piirkond leidis hiljuti, et trass peaks kulgema läbi Tartu.

Loe pikemalt err.ee'st.