Läbimõeldud tänavavalgustus tõstab kinnisvara hinda
“Korralik välisvalgustus tõstab kinnisvara hinda,” kinnitab Fjord Valgustuse juhatuse liige Aivar Simmermann. Tema sõnul on kinnisvaraarendajad hakanud seda ka taipama. “Mõistetakse, et uus elamupiirkond algab sissesõiduteedest, mida on vaja korralikult valgustada nii elukeskkonna turvalisuse kui ka esteetilise väärtuse loomiseks,” lisab ta.
Ka LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Saksing kinnitab, et õigesti projekteeritud välisvalgustus lisab kinnisvarale väärtust. “Arvestame seda oma projektides, samas mõtlevad paljud vaid esmase valguse peale ega taha maksta üldelektri eest,” tõdeb ta. Seepärast pakuvad nad energiasäästlikke valgusteid, et edaspidi tuleks vähem maksta.
Moodsa Valgustuse projektijuhi Ahto Kallase sõnul uurivad kliendid peamiselt valgustiheduse ehk lukside kohta, teadmata, et õige valiku langetamiseks tuleb arvestada ka heledust, ühtlust, värvust, varjumoodustust jne. Seepärast soovitab ta koduaia valgustamisse kaasata maastikuarhitekti.
Koduhoovi võib ju valgustada kõrge posti otsa paigutatud võimsa lambiga. See pole aga parim lahendus, sest tugev valgus võib hakata silmi väsitama ega võimalda teie aias kujundada väiksemaid valguskeskkondi. Vaheldusrikkam on kasutada näiteks maapinda süvistatavaid valgusteid sissesõidu- või jalgtee tähistamiseks, madalaid postvalgusteid väiksemate alade kujundamiseks ning seinavalgusteid. Tänavavalgustust asendavad edukalt aiapostidele paigaldatud valgustid.
Säästulambid
Ahto Kallas soovitab aias kasutada suurema kasuteguriga luminofoor- ja metallhalogeniidlampe. Järjest enam on hakatud kasutama ka spetsiaalselt välisvalgustuse jaoks välja töötatud pika tööeaga (kuni 100 000 tundi) valgusdioode, mille võimsus võib olla kõigest 0,2–1 vatti. Praegu on LED-lambid hinna poolest paljudele veel kättesaamatud, kuid kulutused teevad tasa pikk tööiga ja väike elektritarbimus.
Aivar Simmermanni sõnul usuvad valgustitootjad, et LED vahetab teevalgustuse osas teised lambid välja 5–7 aasta pärast. Näiteks valgustavad Tartu raekoja platsi LED-lambid. LED-valgustid on hooldusvabad, enne 10–15 aasta möödumist pole neid tarvis välja vahetada.
Elektroskandia valgustuse müügijuhi Tarmo Veldi sõnul on tänavavalgustuses kasutusele võetud eri võimsusega kahesüsteemsed ballastid, näiteks 250/150 W, mis võimaldab teatud kellaajal lambi madalamale võimsusele lülitada.
Väikelinnad hästi valgustatud
Aivar Simmermann tõstab esile Jõhvi, Rakvere ja Tartu valgustust. “Kogemused on näidanud, et huvitavamad valgustuslahendused sünnivad siis, kui projekti tellib omavalitsus,” kiidab ta. Jõhvis valgustati kümne miljoni krooni eest 13 kilomeetrit tänavaid ja kõnniteid.
Eldeko IB valgustuse projekteerija Enn Uusküla taunib stiihilist teostust. “Valgustuse seisukohast tuleb vaadelda linna kui tervikut, arvestades sellega, millistes suundades linn võib areneda. Linn vajab ühtset valgustuskontseptsiooni, mille väljatöötamisest võtaksid lisaks valgustusala inimestele osa asjast huvitatud institutsioonid,” leiab ta.
Euroopa linnadest tegi Lyon 1995. aastal esimesena välisvalgustuse detailplaneeringu, mis on oluliselt arendanud turismi. Uusküla sõnul vajaksid samasugust valgustuse detailplaneeringut ka Eesti linnad. Ta pakub, et eri linnaosadel võiks olla vaid neile omane valgustuslahendus, näiteks siniste laternate linnaosa ühte tüüpi valgustitega.
Eldeko IB valgustuse projekteerija Jaak Moon tõdeb, et linnapildis kasutatakse sageli valesid valgusteid ja valesti suunatud valgust. Seepärast on pimedast hoonest näha vaid valguslaike, kuigi eesmärk peaks olema tervikliku arhitektuuri esiletõstmine.
Hea näitena toob ta esile Tallinnas Ahtri tänaval asuva Admirali maja, kus klaasfassaadiga hoonet valgustatakse seestpoolt. Samuti kiidab ta nukuteatri maja Laial tänaval. Mooni sõnul on halb Kaarli kiriku valgustus, mis segab ka autojuhte. Samas tõdeb ta, et sakraalehitisi on raske lummavalt valgustada.
Valguse tihedus
Valgustustihedus
•• Autoliikluseks piisab 5–20 lx, jalgratturile 10 lx, jalakäijatele 5 lx.
•• Kui väljas tehakse tööd, on sõltuvalt selle täpsusest vaja 100–200 lx.
•• Võrdluseks: kaubanduskeskuste saalis peab olema 750 lx, kassas 1000 lx.
•• Meeldiva sooja värvitooni annavad lambid, mille värvustemperatuur on 500 lx kuni 3300 K.
