Laen jääb kalliks ilmselt aastateks

Kõrgete marginaalide tõttu ei annaks isegi euribori langus laenajale kergendust.

 Eile avaldatud Eesti Panga statistika pankade tegevuse kohta näitab laenamise kiiret vähenemist. Esimest korda pärast 2005. aasta kevadet anti eraisikutele ühes kuus laenu vähem kui kahe miljardi krooni eest.

SEB panga jaepanganduse juht Riho Unt nentis, et raha on läinud rahvusvahelisel finantsturul kallimaks ning see peegeldub siin laenuintressimäärade tõusus. “Samuti on muutunud majanduskeskkond, mis on toonud kaasa riskide kasvamise. Me ei näe raha hinna olulist odavnemist lähiajal ja seega jäävad ka laenuintressid järgmise kahe aasta jooksul tõenäoliselt praegusega võrreldavale tasemele,” lausus Unt.

Andmeid ei avalda

Sama panga kommunikatsioonijuht Silver Vohu lisas, et kui aasta tagasi oli keskmine elu­asemelaenu marginaal umbes 0,6 protsenti, siis nüüd on see ületanud ühe protsendi taseme. Euribor võiks panga ana­lüütikute hinnangul hakata oma kõrgtasemelt pigem langema, ent sellest ei pruugi laenuvõtjale kasu olla.  

“Paljud arvavad, et praegune kallis laen on kiirelt mööduv nähtus. Meie sõnum klientidele on, et lõppintressi langemise ootus ei pruugi olla õigustatud,” ütles Vohu. Ta lisas, et marginaalide edaspidine suurus sõltub otseselt rahaturgudel toimuvast. “Seda, kui mitme aasta perspektiivis toimub taastumine, on praegu äärmiselt raske ennustada,” ütles ta.

Swedbanki eluaseme finantseerimise juhilt Aet Altroffilt mitmekordsest pärimisest hoolimata marginaalide muutuste ja tuleviku kohta andmeid saada ei õnnestunud. Küll aga avaldas ta e-posti teel saadetud vastuses keskmise kodulaenu intressi, mis on tõusnud tänavu teises kvartalis 5,34 protsendini, kuid aasta tagasi samal ajal oli 4,90 protsenti.

“Jälgime pidevalt raha hinda ning vastavalt sellele korrigeerime ka marginaale,” oli  Altroffi kommentaar.

Ehkki Nordea panga esindaja on kinnitanud Soome ärilehele Kauppalehti sealsete eluasemelaenude marginaalide tõusmist enam kui protsendi­küm­nendiku võrra, ei ole sellel siinse tütarpanga esindaja väitel Eestile otsest mõju.

“Üldine trend näitab, et marginaalid on viimase aasta jooksul kerkinud, ent Nordea Pank Eestil ei ole plaanis lähiajal neid tõsta. Marginaalide suurust me headest äritavadest lähtuvalt ei avalikusta,” kommenteeris jaepanganduse juht Olavi Pakkonen.

Laenamine kuivab kokku

•• Augustis väljastasid Eesti pangad eluasemelaene vaid 1,53 miljardi krooni eest, aasta tagasi oli see summa 2,78 miljardit krooni.

•• Septembris on rahaturgude seis veelgi halvenenud, sest USA finantskriis eskaleerus. Augustiga võrreldes on euribor veelgi kerkinud.

•• Skandinaavia pangad, kellest mitmed olid seotud ka pankrotistunud USA suurpangaga Lehman Brothers, on oma kodumaal teatanudki laenuintresside tõu­sust. 

•• Kui SEB hinnangul võib euribori osas oodata pigem leevendust, siis Swedbank ei avaldanud arvamust.

•• Eesti Panga andmetel on era­isikute eluasemelaenude jääk augusti seisuga kokku 96 miljardit krooni.