Endise N. Liidu välismajanduspanga (VEB) võlgnike seas on siiani ka 16 Eesti ettevõtet. Paljud tollastest laenusaajatest on tänaseks likvideeritud, peatanud igasuguse majandustegevuse või pankrotistunud. Kuid mõned neist ettevõtetest eksisteerivad edasi.
Peterburi ärimees Dmitri Nikolajevi firma on omandanud VEB-i nõuded Eesti ettevõtetele ja asunud neid kohtu kaudu tagasi nõudma.
Esimeseks ohvriks valis ta AS Kunda Tehased, mis praegu on erastamisagentuuri poolt kuulutatud likvideeritavaks, kuna aktsiaseltsil ei ole enam varasid järele jäänud.
Kunda tehaste esindaja on kohtus asunud positsioonile kõike eitada, laenuvõtmist, selle kasutamist jne.
ERASTAMISAGENTUUR VIITAB KEHTETULE LAENULEPINGULE. Erastamisagentuuri esindaja väidab, et omaaegsele laenulepingule alla kirjutanud Enn Raud ei omanud selleks volitusi.
Vastaspool on aga dokumentide abil suutnud tõestada kolme põhilist asja: Kunda Tehased võttis laenu, sai selle kätte ja kasutas seda ning tagasi maksis vaid väikese osa.
Samuti on AS Kunda Tehased küsimustega tegelenud riigikontroll ja audiitord tunnistanud võla olemasolu.
Esimese astme kohtus saavutas Nikolajev võidu, kuid erastamisagentuur kaebas asja edasi ning seda arutas Viru ringkonnakohtus. Kohus teeb otsuse reedel.
Dmitri Nikolajevi sõnul saadab ringkonnakohus asja ilmselt tagasi esimese astme kohtusse, et aega võita.
“Selle võlanõude arutamine on algusest peale olnud üks suur venitamine. Muidugi on see erastamisagentuurile ebamugav küsimus. Nende nõuete kaudu Eesti ettevõtetele tulevad välja inetud teod nende erastamisel. Samasugune võlg on näiteks ka Tartu Ülikoolil, kellel on ehk kõige raskem öelda, et midagi pole olnud,” rääkis Nikolajev.
Endise ENSV Ehituskomitee ja Agrotööstuskomitee initsiatiivil rajati 1989.aastal Kuusalu katusekivitehas. Tehase põhiosanikeks olid Kuusalu kolhoos ja Kunda tsemenditehase eelkäija Eesti Tsement. Eesti poole osanikele kuulus 80 protsenti ja välis-investoritele 20 protsenti ettevõttest.
EESTI TSEMENT OHVRIKS. Ühisettevõtte ehituse finantseerimiseks otsustati laenu võtta endisest N.Liidu välismajanduspangast. Laenuvõtjaks valiti Eesti Tsement seetõttu, et ta oli üks vähestest garanteeritud välisvaluuta teenijatest Eestis.
Riigikontrolli 1995. aasta õiendi järgi saadi Välismajanduspanga Eesti osakonnast laenu kolmel korral, kokku summas 4,4 miljonit Saksa marka.
Saadud summad anti kohe edasi ühisettevõttele Est-Stein (4,1 miljonit Saksa marka), AS-le ESKA savist katusekivide tootmise organiseerimiseks Aseris (263 tuhat marka) ja 30 000 marka Eesti Tsemendile osamaksu tasumiseks ühisettevõttes Est-Stein. VEB-ist saadud laen anti laenulepingutega edasi samadel tingimustel (laenuintress 12 protsenti), mis olid lepingus VEB-i ja Kunda Tsemendi vahel.
Est-Stein maksis osa võlast ehk umbes 2,5 miljonit marka tagasi, osa otse VEB-i, osa RAS Kunda Tehastele.
1. jaanuari seisuga oli RAS Kunda Tehased võlg VEB-ile koos tasumata intresside ja viivistega viis miljonit marka, millest põhilaen 2,7 miljonit marka.
Kuna ka Est-Stein ei olnud oma kohustusi täitnud, vastas tollane majandusminister Andres Lipstok riigikontrollile, et RAS Kunda Tehased juhatus arutas 28. novembril 1995 võlgade tagasisaamist aktsiaseltsidelt Est-Stein ja ESKA. Kunda tehaste direktorit kohustati kordama võlanõuet ja kooskõlastama tagasimakse graafiku.
Majandusministeeriumi asekantsler Tarmo Ruben nõustus RAS Kunda Tehased juhatuse seisukohaga: ”Kui AS Est-Stein poolt võla tagasimaksu graafikut ei kooskõlastata või ei peeta kinni kooskõlastatud graafiku täht-aegadest, peab RAS Kunda Tehased rakendama seaduses ettenähtud sanktsioone (kuni pankroti algatamiseni välja AS-i Est-Stein vastu).”
RUBEN TEATAS OOTAMATUST MÜÜGIST. 1996. aasta lõpul teatas Ruben ootamatult riigikontrollile, et Kunda Tehased müüs kooskõlastatult minister Lipstokiga oma võlanõude AS Est-Stein vastu viimase osanikule Maxel Trading Ltd-le, kes vastutasuks andis RAS-le Kunda Tehased 4,1 miljonit krooni ja oma võlanõude VEB-i vastu summas 2,6 miljonit dollarit. “Ka ei tea ma, kas ja mil määral pank aktsepteerib tehase poolt omandatud võlanõuet tehase võlanõude kattena,” kirjutas peakontrolör Olav Lüüs.
Kuna tehingul lasus ilmselge kahtlus, kirjutas riigikontroll erastamisagentuuri peadirektorile Väino Sarnetile: ”Teen Teile ettepaneku – kui RAS Kunda Tehased aktsiate võõrandamisel selgub, et tehase võlgnevus VEB-ile võib vähendada aktsiate müügiväärtust, tõstatage küsimus tehase tegevjuhtkonna ja juhatuse vastutusest tehase poolt antud laenudega seotud halva käsitlemise eest.”
AS Kunda Tehased 1999. aasta mais läbi viidud audiitori otsuses tehti järeldus: ”AS Kunda Tehased bilansis seisuga 31.12.1998 kajastuvad endise VEB laenuvõlg summas 27 671 468 krooni ja intressivõlgnevus summas 30 869 080 krooni.”
Seega tunnistas riigile kuuluv Kunda Tehased võlgnevust VEB-ile 62 miljoni krooni ulatuses.
Kui nüüd kohtus võlga sisse nõutakse, ei mäleta tehase esindaja erastamisagentuur enam üldse mitte midagi.
