Laen kulub eluasemele
Novembri alguse seisuga oli eraisikutele antud laenu 12,2 miljardit krooni, millest 8,7 miljardit ehk umbes kolm neljandikku on kulunud eluaseme soetamiseks. Umbes neljandik laenudest on võetud 5-10 aastaks ja 2/3 tagasimaksmise aeg ületab 10 aastat.
Laenamise ja säästmise proportsioonid on paigast ära – inimeste hoiused kasvavad aastaga umbes 17,5 protsenti, samal ajal kui eraisikute laenamise kasvutempo on 58,6 protsenti aastas. Praegu on siiski juba näha esimesi märke laenuvõtmise aeglustumisest, ütles Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit
“Ühispanga kuni 10-aastast soovilaenu, mis ei ole kindlalt piiritletud sihtotstarbega, kasutatakse põhiliselt järgmiselt: tehakse eluaseme remonti ja ostetakse sisustust; kaetakse tervishoiuteenuste ja ravikulud ning kasutakse ka äritegevuse alustamiseks,” ütles Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas.
Ühispangas asendab liisingut krediit- ja järelmaksukaart Magnet. Seda kasutatakse põhiliselt kodumasinate, ehitusmaterjali, elektroonika, mööbli, sporditarvete ostmiseks ja osaliselt ka igapäevaste kulutusteks.
“Kahtlemata kasutatakse suurt osa Sampo eralaenust eluaseme soetamiseks, sisustamiseks ja renoveerimiseks. Järelmaksu kasutataks kaupade, ehitusmaterjali ja vaba aja kaupade ostmiseks. Teenuste puhul paistavad silma puhkusereisid,” ütles Sampo panga turundusdirektor Ranno Pajuri.
“Pikaajalist finantseerimist ehk kodulaenu ja -liisingut kasutatakse kõige rohkem kodu ostmiseks ja remontimiseks. Lühiajalise laenu levinumad valdkonnad on kodumasinate ja -sisustuse soetamine, samuti õppekulude finantseerimine,” ütles Hansa Capitali eraisiku pikaajaliste finantseerimistoodete arendusjuht Kersti Arro.
“Krediidipangas on 188 miljonist laenukroonist kasutatud 104 miljonit eluasemelaenuna. Sellele järgnevad autoliising, eluaseme renoveerimine ja kodutehnika soetamine,” ütles Krediidipanga turundusjuht Priit Põiklik.
“Tarbimislaenude võtmise kasv jätkub, sest arenguruumi on. Võrreldes pikema pangandusajalooga riikidega on eestlased suhteliselt konservatiivsed laenuvõtjad,” ütles Sampo Panga krediiditoodete müügi osakonna juhataja Arvi Lipp.
“Eestimaalased on üldiselt laenude võtmisel konservatiivsed ning pangad jälgivad omalt poolt samuti klientide võimalusi kohustuste võtmisel, seega ei näe me ette liiga suurt laenamise kasvu. Pikas perspektiivis inimesed ilmselt harjuvad sellega, et laenu tagasimakse on pere eelarves sama harjumuspärane kui näiteks Skandinaaviamaades,” ütles arendusjuht Arro.
Inimese argiteadvusest on Põikliku sõnul siiani raske murda arusaama, et laen on halb ja “võlg on võõra oma”.
