Pankade ja finantsinspektsiooni retoorika koostatavale seadusele vastuargumentide esitamisel on äravahetamiseni sarnane. Nii nenditakse seadust koostava töörühma tarvis koostatud analüüsis, et eelnõu võib anda küll tuhandetele kodulaenuga kimpus olijatele pääsetee, kuid kommertspangad peaksid suuremate riskide tõttu tõstma kodulaenude intresse kuni protsendi võrra ja kodulaen võib muutuda kättesaadavaks vaid vähestele jõukatele, kirjutab
.


Finantsinspektsioon ja Eesti Pank on ka varem kodulaenude teemal istunud kommertspankade paati. Veidi enam kui aasta eest selgus, et suurem osa pankadest kasseerib klientidelt eurodes väljastatud kodulaenumakseid maha võttes valuutavahetustasu. Toona arvasid tarbijakaitseamet ja maksumaksjate liit, et see on seadusvastane.


„Muidu korralikust laenajast ei tohiks uue seaduse toimel saada selline laenaja, kes ise tekitab endale probleemi, et kohustustest vabaneda,“ ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler. Pealegi andvat koostatav seadus tema sõnul skeemitajatele täiendavad õiguslikud võimalused oma supi maitsestamiseks. Kokku võiksid pangad finantsinspektsiooni hinnangul halvimal juhul kaotada võlakaitseseaduse vastuvõtmisel miljardeid kroone.