Hansapanga avaliku sektori ja töötleva tööstuse kliendisuhete osakonna juhtaja Eddi Joost ütles, et Hansapanga portfelli väärtus põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektoris on üle 2 miljardi krooni ja turuosa ca 50 protsenti.

“Põllumajandussektorile oleme välja töötanud spetsiaalsed finantseerimise paketid, mis võtavad arvesse sektori spetsiifikast tulenevaid riske ja tsüklilisusi,” ütles Joost.

“2007. aasta oli põllumajandussektoris väga edukas, 2008 aga vähemedukas. Ilmastiku riskidest tulenevad lühiajalised likviidsusprobleemid leiavad lahenduse kliendi ja panga vahel. Kui põllumehel on tekkinud makseraskused või on ette näha, et need võivad tulla, peab klient kohe ühendust võtma oma kodupangaga, kes leiab kliendile parima võimaliku lahenduse,” rääkis Joost.

Oilseeds Trade juhatuse liige Veikko Vahar ütles, et ilmselt koristatakse suurem osa saagist põldudelt siiski ära. “Arvan isiklikult, et eks ikka suurem osa saagist koristatakse ära, kuid iseküsimus on, milline on vilja kvaliteet ja kas ta enam söödateraviljaks kõlbab.”

“Vihm on taliviljade ja odraga oma töö juba teinud. Lootus toiduvilja koristada on nullilähedane. Hea, kui koristatav vili veel söödateravilja kvaliteedi välja annaks,” rääkis Vahar. “Kui nüüd natukegi vähem vihma tuleks ja kombainid põllule saaks, veel suvinisust sööta lootust saada on.”

Aripaev.ee küsis, mida kavatseb Oilseeds Trade teha neilt tarvikuid laenuks võtnud põllupidajaga, kui tal pole sel sügisel vajalikus koguses toodangut üle anda. “Kuna suurem osa meie kliente on taganud ennast rapsiseemne lepingutega, loodame, et probleemi krediitide tagasisaamisega ei ole,” ütles Vahar. “Samuti oleme oma krediidipoliitikas olnud konservatiivsed. Kui kellelgi juhtub midagi väga viltu minema, siis ilma lisatagatise ehk hüpoteegita me midagi teha ei saa, kuid kõik otsused lähtuvad kliendist ja tema eelnevast käitumisest.”

Vastuseks küsimusele, kas Oilseeds on varasematel aastatel seadnud ikaldunud saagiga põllumaadele hüpoteeke ning kui sageli selline vajadus tekib, ütles Vahar: “Ikka oleme. Õnneks siiani oleme pidanud seda väga vähe tegema.” Vahar lisas, et kui võlgu jäänud põllumehel lisatagatist välja pakkuda pole, hakatakse temalt kohe raha sisse nõudma.