Laenukraan jääb kinni
Hiljuti joonistas Eesti Pank tulpdiagrammi, mis näitas fakti, et laenusäde ei taha kuidagi süttida – inimeste huvi eluasemelaenude vastu ei näi kuidagi elavnevat, pigem vastupidi. Viimase aasta jooksul vähenes eraisikutele väljastatud laenude ja liisingute kogumaht 4,1 protsenti.
Nii pangainimestelt kui ka ana-lüütikutelt on aeg-ajalt kuulda, et pangad otsivad võimalusi, kuidas hakata inimestele jälle hoogsamalt laenu andma, sest kinnisvarahinnad on nii all kui võimalik ja majandus ilmselt ka põhjas ära käinud.
Ent pangaliidu juhatuse esimees Aivar Rehe ütles, et nii praegu kui ka lähiajal valitseb kodulaenude poolel pankades veel rahu ja ettevaatlikkus. Selle peamine põhjus on tööpuudus – iga viies tööealine inimene on rakenduseta ja seega ka sissetulekuta, mille najal laenata. „Peame arvestama, millises keskkonnas oleme,” sõnas ta tööpuudusele viidates. „Laenuvõtmise soovi iseenesest on näha, kuid hoiakud on muutunud.”
See ongi Rehe sõnul teine põhjus, miks laenude andmisel valitseb alalhoidlikkus. Inimesed on viimastel aastatel majandusest saadud hoopidest veel hellad ega kipu suure hurraaga laenu järele kätt sirutama. Lisaks ootavad pangad Rehe sõnul nn võlakaitseseaduse vastuvõtmist ja selle mõju laenuärile.
„Koosjõus loovad need laenuturul rahuliku fooni, aga peame sellega arvestama, midagi teha ei ole. Kui liikusime 2009. aastal ja liigume ka sel aastal samas tempos, peame leidma äritegemise võimalusi teistes valdkondades,” nentis Rehe ja lisas, et kui pangad tuleks praegu, võlakaitseseaduse väljatöötamise ajal, välja eluasemelaenu kampaaniatega, ei läheks nende sõnumid omavahel kokku. Rehe kinnitas, et kuna 2006.–2008. aastal tehti üliagressiivse pangandusega vigu, millest nüüd, kui kinnisvaraturu põhi on tunda, tuleb õppida, siis ei tohi tormata järgmisse buumi.
Pangaliidu juhi sõnu kinnitavad ka teised suuremad pangad. Nii Swedbank, Nordea kui ka SEB möönavad ametlikul toonil, et mõistlikele tingimustele vastates pole ükski klient laenuta jäänud, kuid laenuturg üldiselt on endiselt languses ja väikest huvi tõusu on märgata alles viimasel ajal.
Swedbanki eluasemelaenude osakonna juhi Anne Pärgma sõnul toidab huvi kasvu eelkõige kinnisvarahindade tase ja asjaolu, et keskmine netokuupalk on enam-vähem võrdne korteri ruutmeetri keskmise hinnaga.
SEB äriarendusjuht Triin Messimas lisas, et soodsatest pakkumistest hoolimata on inimesed tõesti oluliselt ettevaatlikumad ja erinevalt varasemast tuntakse näiteks väga suurt huvi laenuga kaasnevate kindlustusvõimaluste vastu.
