Põhjuseks on kevadel seoses eriolukorraga pankade poolt lihtsustatud korras välja antud maksepuhkused. Väikelaenude puhul oli maksepuhkuse kestvuseks kuus kuud ja eluasemelaenudel kuni aasta. Kuus kuud hakkab kätte jõudma. Maksepuhkuste läbi saamise kõrgpunkt peaks tänavu kätte jõudma oktoobrikuus.

Kuna majanduslangus on osutunud prognoositust väiksemaks, majandus toimib ning liikumispiiranguid pole, siis on ka maksepuhkust võtnud kliendid suhteliselt hästi hakkama saanud.

Samas ei saa mööda vaadata näiteks hiljutisest Tallinki koondamisplaani uudisest, mis tõenäoliselt ei jää hüüdjaks hääleks kõrbes. Pangad soovitavad laenudega jänni jäämist kartvatel inimestel võtta varakult pankadega ühendust, et koos leida mingisugune lahendus.

Hirmul olid suured silmad ja kesest suurt ebamäärasust võeti päris palju laenupuhkuseid igaks juhuks.

Osa kliente on ennetähtaegselt maksepuhkused lõpetanud ja hakanud laene teenindama, sest siis jagunevad laenude tagasimaksed pikema aja peale. Osa kliente on aga hädas laenudega ja on juba palunud maksepuhkuste pikendamisi. Pankade esindajate sõnul pole need numbrid suured. Pangati on klientide käitumine üsna erinev.

Mida pangad kevadel kokku leppisid?
Pankade vahel kokku lepitud ühtsest maksepuhkuste korrast lähtuvalt saab maksepuhkust taotleda nii ettevõtete laenude, eluasemelaenude, liisingu kui ka tarbimisfinantseerimise lepingute puhul.


Maksepuhkuse pikkus on eluasemelaenude puhul kuni 12 kuud, liisingu ja tarbimislaenude puhul kuni 6 kuud. Ettevõtted või ettevõtete grupid, kel on ühes pangas krediidilimiit kokku alla 5 miljoni euro, saavad laenudele põhiosa maksepuhkust kuni 6 kuuks. Kasutusrendi lepingud ei ole kokkuleppega kaetud, kuid need saab soovi korral ümber vormistada kapitalirendiks. Maksepuhkuste kord kehtib laenulepingutele, mis on sõlmitud enne 12. märtsi ja selle alusel saab maksepuhkust taotleda 29. septembrini (k.a).


Nende reeglite alusel saavad maksepuhkust taotleda kliendid, kellel polnud probleeme laenu tasumisega enne maksepuhkuste korra kohaldamist.

Swedbankis oli septembri alguse seisuga kehtivaid maksepuhkuse lepinguid üle 9200. Seda numbrit arvestades on vähesed kliendid hakanud ennetähtaegselt laene teenindama. Ühes kuus on umbes sadakond ennetähtaegselt maksepuhkuse lõpetamist, ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

Oktoobris lõppeb Swedbankis üle 4000 maksepuhkuse ja novembris üle 1700. Maksepuhkuse pikendamiste puhul on tegemist olnud väga üksikute juhtumitega.

Tegelik olukord selgub alles maksepuhkuste lõppedes.

SEBs oli augusti lõpus kehtiv maksepuhkus 1583 kliendil, kellest 1445 olid erakliendid. SEB krediidiportfellist oli maksepuhkusel 6,4 protsenti. Kõigist võetud maksepuhkustest on lõppenud ligi 40 protsent, kuna kliendid pole pidanud vajalikuks neid pikendada.

Luminori krediiditoodete juhi Heiki Raadiku sõnul olid esialgu kartused suuremad. Tegelikult kasutasid maksepuhkuse võimalust vaid kuus protsenti kodulaenuklientidest. Pank eeldas esialgu suuremat maksepuhkuse huvi. Luminoris on vähe maksepuhkuseid ennetähtaegselt lõpetatud ning ka pikendust on soovinud väga vähesed kliendid.

LHV jaepanganduse juht Kadri Kiisel lausus, et hetkel ei ole välja kujunenud selgeid trende, millest klientide käekäigu kohta põhjalikumaid järeldusi teha. Uusi maksepuhkuseid taotletakse vähe.

„Valdav osa kliente, kelle maksepuhkus hakkab lõppema, on praeguseks teada andnud, et ei soovi oma maksepuhkuse pikendamist," ütles Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.

Coop pangas on väga vähesed kliendid maksepuhkusi pikendamas. Enne maksepuhkuse tähtaega on viiendik maksepuhkust võtnud kliendidest asunud laenu või liisingu põhiosa tagasi maksma.

Inbanki riskijuht Marko Varik lausus, et alatest maist on maksepuhkuste taotlemine teravas languses. Paljuski reageeriti teadmatusele tuleviku osas, mitte koheselt sissetuleku vähenemisele või katkemisele. Kuna paljud võtsid maksepuhkuse igaks juhuks, siis nendel tagasimaksmisega reeglina probleemi ei ole. Inbankis soovitakse maksepuhkuse pikendamist umbes kümnendiku lõppevate maksepuhkuste osas.

„Maksepuhkuse võtnud klientidel läheb üldjoones hästi. Neist 14 protsendil on esinenud väikeseid makseviivitusi," ütles Bigbanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter. „Ülejäänud on vähendatud maksetega kenasti hakkama saanud."

Bigbankis ei kipu kliendid ennetähtaegselt maksepuhkuseid lõpetama, sest isegi kui rahaline seis on paranenud, pannakse täna igaks juhuks pigem natuke raha kõrvale.

Selles pangas on maksepuhkuse võtnud klientidest kolm protsenti andnud teada, et nende rahaline seis ei ole paranenud ja nad vajavad veel abi maksepuhkuse pikendamise näol.