Laenuvõlgnike suurem korteritest väljatõstmine läheb lahti kevadel

Omanikud püüavad fiktiivsete üürilepingute abil oma varast küm­ne küünega kinni hoida.

Laenumaksetega hättajäänute suurem korteritest ja majadest väljatõstmine algab kevadel, kui kinnisvaraturg ennustuste kohaselt taas tõusuteele pöörama hakkab. Samal ajal mõtlevad sundtäitmisele mineva kinnisvara omanikud pingsalt välja skeeme, kuidas vara haamri alla minekut vältida.

„Kevadel tuleb sundtäitmisi kindlasti rohkem,” ennustas Armit OÜ pankrotihaldur Tiina Mitt, kelle sõnul on pangad käitunud senini veel üsna leebelt. Tema sõnul jäävad mitmed väljatõstmised kevadeni ootele, sest kinnisvaramaaklerite hinnangul on koos pungade puhkemisega oodata ka kinnisvarahindade tõusu. Kõrgem müügisumma tähendab aga võlgniku jaoks väiksemat võlakoormat.

Enampakkumisel müüdava kinnisvara omanikuks saamine ei pruugi olla aga lihtne, sest sund­täitmise tõttu varast ilma jäävad endised omanikud püüavad sellest kümne küünega kinni hoida. Levinuim skeem on üürilepingute sõlmimine sugulaste vahel, millest kohtu kaudu vabanemine võib võtta mitmeid kuid.

Vend libaüürnikuks

Tiina Miti sõnul saab omaniku väljatõstmisega alustada päevapealt, ent enam aega läheb üürnikuga ning just seda mõned laenumaksetega kimpus omanikud ära kasutavadki. Kokku­män­gu korral võib omanik Miti sõ­nul koos lähikondlasest üürnikuga mõnda aega koos elada, lootes sellega aega venitada. Seadus tema sõnul üürnikul omanikega täiendavate kokkulepe tegemist ei keela, kuid kogemustega haldur suudab tagantjärele sõlmitud lepingud siiski läbi näha.

Mitt tõi näiteks mõne aasta taguse ekstreemse olukorra, kui omanikust vend vormistas üürnikuga fiktiivse üürilepingu ning kui haldur läks koos politseiga neid välja tõstma, rebis üürnik halduril paberid käest ja andis vastu vahtimist.

Ka OÜ Konkurss pankrotihaldur Urmas Tross tõi näite kahe venna vahel tagantjärele sõlmitud üürilepingust, millega korteri sundmüüki takistada püüti. „Alguses öeldi, et mingit lepingut ei ole, ja alles hiljem selgus, et ikkagi oli,” meenutas ta. Tross lisas, et üürnik peab varem või hiljem siiski lahkuma ning omanik oma kohustused täitma. Küll võib üürileping olla takistuseks uuele omanikule. „Niisama seda lõpetada ei saa, sest ka uus omanik peab tõendama, et tal on endal seda elamist tarvis.”

Omanikust üürnikuks ei saa

•• Ei Swedbank ega SEB kinnisvaralaenu üürilepinguks ümber ei vormista. Kuigi näiteks Ameerikas on korteri või maja omanikule tagasi liisimise meetodit kasutatud, ei ole selline lahendus SEB äriarendusjuhi Triin Messimase sõnul omaniku jaoks parim, sest uus üürimakse võib kujuneda laenumaksest isegi suuremaks.

•• „Pigem pakume maksete ajatamist,” räägib Messimas. „Esimene asi on põhiosa maksete puhkus ja kui see ei aita, siis ka intresside vähendamine või ajutine puhkus.”

•• Tema sõnul on sundmüümine tõenäolisem juhul, kui korter ei ole kliendi põhiline eluase ja omanik ise sees ei ela. „Kui kliendil on maksevõime vähegi säilinud, siis meie soov on, et ta oleks edasi koduomanik ja maksaks vähemalt kommunaalmakseid.”

•• Täitemenetlust alustatakse enamasti alles siis, kui pole enam inimest, kellega kokku leppida ja kes hoiab kohustuste täitmisest meelega kõrvale.