Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul laekus rida ettepanekuid, et luua soodsam pinnas ja huvitatus protsessi käivitamiseks. „Eelnõuga peame tagama laevade tulemise Eesti lipu alla, kuid samas kindlustama ka laekumised riigieelarvesse,“ ütles Sester.

Komisjoni esimees lisas, et majanduskomisjon toetas neid muudatusettepanekuid, mis loovad kõige paremad tingimused püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Eelnõusse tehtud muudatustest olulisim on meremeeste palga tulumaksust vabastamine. „Kui eesmärk on tuua laevad Eesti lipu alla ja saada riigieelarves tulevikus teenustasu registripidamiselt, tonnaažimaksult ja kaldateenustelt, siis 0-protsendiline meremehe tulumaksumäär toetab seda kindlasti. Selle otsusega tegi majanduskomisjon ajaloolise sammu Eesti kui mereriigi tuleviku kindlustamisel,“ märkis Sester.

Komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et nullmäära kehtestamisel on võita sada korda rohkem kui kaotada. “Kui me ka tegelikult soovime tuua kaubalaevu Eesti lipu alla, siis meil ei ole pääsu meremeeste palga tulumaksu nullmäärast,” sõnas Kivimägi. “Kompromiss kusagile vahepeale võib olla poliitiliselt elegantne, ent kui see ei korreleeru turutingimustega, siis pole edu loota.” Kivimägi lisas, et praegused tulumaksulaekumised kaubalaevadel sõitvatelt meremeestelt on üks kuni kaks miljonit eurot aastas.

Eelnõu eesmärk on luua soodsamad tingimused välismaa laevade registreerimiseks Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse. Selle tulemusena suureneb Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele.

Eesti meremeestel tekib eelnõu järgi võimalus sõlmida haigekassaga vabatahtlik leping ja saada seeläbi juurdepääs ravikindlustusele.

Majanduskomisjon otsustas laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu saata riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 23. jaanuaril ning seadusena vastuvõtmiseks 13. veebruaril.