Laevafirmad võivad saada väga suure riigipoolse toe. Helme: me ei lase Tallinkil uppi minna

Täna esitas valitsus riigikogule koroonaviirusest tingitud majanduskriisi tõttu tehtud lisaeelarve. Selle üheks ja Eesti kontekstis uueks meetmeks on toetus reisilaevandusettevõtetele. Tallinki kõrval võib sellele kvalifitseeruda ka Viking Line.

Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et koroonaviiruse leviku tõttu on reisilaevandusettevõtted sattunud kriitilisse olukorda. Hinnanguliselt on laevandusettevõtete käibed langenud 85-90%, riigipiiride sulgemise tõttu on vähenenud kaubavedu ning tavapärane reisijatevedu lõpetatud.

Negatiivsete majandusmõjude leevendamiseks sektoris tuleb tähtajaliselt kuni 31.12.2023 rakendada täiendavaid meetmeid tööjõuga seotud maksukoormuse vähendamiseks.

Rahvusvahelisi reise tegevale reisilaevandusettevõtjatele makstakse kord kvartalis toetust summas, mis on võrdne laevapere liikmele väljamakstud töötasult arvestatud tööjõumaksude ja maksubaasilt (vastavalt 1,5 või 2,5 kuupalga alammäär) arvutatud tööjõumaksude vahega. Meetme alla kvalifitseeruvad hetkel Tallink ning Viking Line.

Toetus kord kvartalis

Meetme kiire rakendamise eesmärgil on kavandatud see jõustada (eeldusel, et eelnevalt on Euroopa Komisjonilt saadud riigiabi luba) 1. juulist käesoleval aastal. Sel juhul on toetuse suuruseks 3,7 miljonit eurot 2020. aastal ning 7,7 mln eurot 2021 aastal.

„Meede on vajalik, sest laevandusettevõtted annavad tööd tuhandetele inimestele, moodustavad olulise osa turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist riikide vahel. Selle katkemine tooks endaga kaasa ulatuslikumad ja negatiivsemad tagajärjed," on seletuskirjas välja toodud.

Reisilaevadele tagastatakse 75% ulatuses kõikide sadamatasude liigid 01.01.-31.12.2020

Toetusprogrammi maht on 20 miljonit eurot. Toetus on kavandatud rahvusvahelisi reise teostavatele reisilaevadele sadamatasude (tonnaažitasu, sildumine, jäätmetasu, reisijatasu) hüvitamiseks.

„Operaatorite otsetoetus on vajalik, kuna koroonaviiruse leviku tõkestamiseks väljakuulutatud eriolukorra tõttu on laevaliini operaatorid praktiliselt lõpetanud rahvusvahelise reisijate veo, mille tulu on operaatorite tegevuse jaoks vältimatu. Arvestades, et laevaliinide operaatorid on rahvusvahelise kaubaveo säilimise tõttu jätkanud laevade opereerimisega, on põhjendatud ka tekkiva kahju hüvitamine läbi otsetoetuse," ütleb seletuskiri.

Helme: riik läheb Tallinkile appi ühel või teisel moel

Lisaks on räägitud võimalusest, et riik ostab Tallinkis osaluse, mille hiljem, headel aegadel, saaks taas maha müüa. Rahandusminister Martin Helme ütles Ärilehele, et kuna Tallink on Eesti suurim ettevõte ja see moodustab lausa 2 protsenti Eesti SKP-st, siis ei lase riik sellel pankrotti minna.

"Tallinki panus Eesti majandusse on väga arvestatav ja lisaks on nad strateegiline ettevõte riigile. Kusjuures on Tallink väga suurelt seotud ülejäänud sektoriga - Tallinkiga on seotud üle 6500 ettevõtte, mis neile teenuseid ja kaupasid pakub. Sellel 2% SKP-st ei lase me kindlasti kõhtu ülespoole minna," kinnitas Helme.

"Me oleme arutanud kaht varianti - riik läheb osanikuks ettevõttesse ja teeme kapitali sissemakse, mille me teatud aja pärast saame tagasi müüa. Teise võimalusena teeme riigilaenu. Sellele lisaks teeb Tallink oma majandusplaane, teeb kärpimisi, võtab ehk ka lisalaenu. Nii et Tallink ei ole kindlasti kohe-kohe ümber minemas ja seda me ei lase ka juhtuda.

Osaluse ostmisel on rida juriidilisi nüansse, aga suhtlus meil omavahel käib. Täpset tehnilist lahendust meil pole praegu, aga see ongi nii, et lihtsam on anda riigi poolt neile laenu, aga kindlam on minna osanikuks. Tallinkile see (viimane) lahendus ka meeldib, sest see annab neile ja äripartneritele kindluse nö riigi garantii näol - riik oma firmadel pankrotti minna ei lase."

Kommenteerib Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene

Viimaste nädalate jooksul on Tallink tegelenud likviidsuse tagamise lahendustega, märkis Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene.

Antud küsimuses töötab Tallink samaaegselt nii Eesti Vabariigi valitsuse, meie tänaste laenupartnerite kui ka Euroopa institutsioonidega.

"Oleme hinnanud, et Tallink Grupp vajab tänasest olukorrast tingituna likviidsuslaenu perioodiks umbes kolm aastat," märkis ta. "Oleme osalise likviidsuslaenu tagamise teemal valitusega arutelusid pidanud ning võimalikke lahendusi on siin erinevaid. Näiteks otselaen, ajutine aktsiakapitali suurendamine, võlakirjad. Lisaks osaliselt käendus Kredex abil välistele laenuandjatele. See, milliseks kujuneb lõplik kõigile osapooltele sobiv lahendus ning sellega seonduvad detailid, selgub lähiajal.  

"Tallink Grupp on tänulik Vabariigi Valitsusele, kes on olnud väga konstruktiivne partner dialoogis, leidmaks parimad lahendusi, et Eesti meretraditsioon ei saaks liiga valusat lööki ning aitamaks tagada turismivaldkonnale väga oluliste ühenduste võimalikult suuremahuline säilimine, sealhulgas ligemale 6800 Eesti ettevõttele olulise partneri Tallink Grupi jätkusuutlikkus," lausus ta.

Eesti turismile on elutähtis, et peale kriisi taastuks võimalikult suur hulk ühendusi võimalikult kiiresti. Ühenduste taastumisel tekib aga esialgu transporditeenuse pakkujatel olukord, kus reisijaid veel piisavalt pole ning iga teostatav reis toodab esialgu kahjumit.

"Just nendest aspektidest tulenevalt on Tallink grupp viimaste nädalate jooksul teinud Vabariigi Valitsusele ettepanekuid, kuidas juba tekkinud ning üha tekkivaid olukordi tasandada," märkis ta. "Oleme veendunud, et kombinatsioon Vabariigi Valitsuse otsustest, kaotada veeteede tasud ning maksta tagasi oluline osa sadamatasudest käesoleva aasta jooksul, on suureks abiks. Tõenäoliselt tuleb aga aasta teises pooles veel hinnata, kas meetmete rakendamine ainult käesolevaks aastaks on piisav või tuleks neid pikendada. Nende kaalutluste vajalikkus sõltub sellest, kui kaua kriis kestab ning milliseks osutub turismivaldkonna taastumisperiood. Meie esialgsel hinnangul võib taastumiseks kuluda 18 kuud või rohkemgi. Ka sellest kuust toimiv Töötukassa meede on meile väga suureks abiks töökohtade säilitamisel. Tunnustame Vabariigi Valitsust kõigi ülaltoodud otsuste eest. Juba enne kriisi oli ka selge, et Eesti maksustamise reeglid meretöölepinguga töötavatel ametikohtadel ei saa erinevad nii suures osas Lätis kehtivatest ning meie teistel kodukallastel – Soomes ja Rootsis kehtivatest reeglitest. Kriisi saabumine muutis teema kriitiliselt akuutseks, tagamaks võimalikult suure hulga Eesti lipu all töötavate laevapereliikmete töökohtade säilimine ning Eesti lipu konkurentsivõime tulevikuks. Tunnustame Vabariigi Valitsust kõigi ülaltoodud otsuste eest."

LHV: Tallink kaalub eeldatavasti alles hädavajadusel riigi osalust

Praegusel hetkel on teada ainult seda, et riik eraldab teatud summa, mida võib vajadusel kasutada osaluste omandamiseks strateegiliselt tähtsates firmades, ütles LHV vanemanalüütik Sander Danil.

„Kuna ministrid kinnitavad, et Tallink kuulub nende hulka, siis on see aktsionäridele pigem positiivne uudis, sest näitab riigi valmidust tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Tallink saab erinevaid toetusi ja kompensatsioone piirangute perioodi kulude katteks mitmete riikide vastavate meetmete kaudu,“ lausus Danil. „Ma eeldan, et ettevõte kaalub riigi osalust alles hädavajaduse korral, kui liikumispiirangud ja kriis venivad oodatust pikemaks. Kui see peaks käiku minema, siis usun, et raha läheb otse ettevõttesse kas aktsiaosaluse või konverteeritavate võlakirjade kaudu.“

Lisaks saavad raha maanteed ja raudteed

Maanteeametile kavandatakse täiendavalt investeeringuteks 10 miljonit eurot. Need suunatakse kruusateedele katete ehituseks ja muudeks teedeehitusprojektideks. ASle Eesti Raudtee eraldatakse 17 miljonit eurot, kuna vastavalt raudteeseaduse § 492 lõikele 5 peab riik tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulud ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus.