Lepingu jõustumiseks peavad selle heaks kiitma mõlema riigi valitsused ja allkirjastama vastavad ministrid, kõigi eelduste kohaselt leiab see aset veel sel aastal, ütles teede- ja siseministeeriumi asekantsler Rene Treial.

Üheks suurimaks takistuseks lepingu sõlmimisel oli, et Vene seaduste kohaselt võivad sealsetel siseveekogudel sõita vaid Vene lippu kandvad laevad. Treiali sõnul näitas Vene valitsus üles head tahet ning langetas eraldi otsuse, mis lubab Venemaa siseveekogudele sõitma ka Eesti laevad.

Venemaa transpordiministeeriumi jõelaevanduse ameti juhataja asetäitja Juri Mendelejevi sõnul sai läbirääkimiste murdepunktiks aprillis aset leidnud kahe riigi esindajate kohtumine, kus põhimõtteliselt lepiti kokku lepingu tekstis ja Vene vastavad ametkonnad asusid nimetatud lepingu projekti kallal tööle.

Lepingu kohaselt vahetavad kaks riiki enne navigatsiooniperioodi laevade nimekirju, millel on õigus siseneda teise riigi vetesse.

Eesti pool oli rahvusvahelise laevaliikluse alustamiseks valmis juba mitu aastat tagasi, nüüd kooskõlastatud leping annab Pihkva oblastile aluse rajada oma sadamatesse vajalikud ruumid piirivalve- ja tolliprotseduuride läbiviimiseks, mis seni puudusid, lisas Treial.

Laevaliiklus käivitamise vastu on kõige suuremat huvi ilmutanud Tartu ja Pärnu sadamate omanik Rein Kilk, kes näeb kõige suuremat perspektiivi metsamaterjali veos Venemaalt Tartu sadamasse. Pihkva on kõige enam huvitatud jõukate Lääne-Euroopa turistide meelitamisest mööda veeteed Pihkvasse.