Valitsus kiitis tänasel istungil heaks rahvusvahelise reisilaevanduse sotsiaal- ja tulumaksu osalise tagamaksmise tingimused, millega hüvitatakse laevandusettevõtjatele tööjõukulusid säilitamaks sektori töökohti.

Eesti sai tööjõukulude hüvitamiseks Euroopa Komisjonilt riigiabi loa augusti lõpus, et võimaldada Euroopa Majanduspiirkonnas rahvusvahelisi regulaarreise tegeval ettevõtjal taotleda veeteede ametilt sotsiaal- ja tulumaksu osalist tagasimaksmist.

Riigiabi luba hõlmab endas võimalust kasutada toetust järgmisel neljal aastal, kui selleks on vajadust. Esialgsetel prognoosidel makstakse sel aastal toetuse kaudu kuni 3,7 miljoni eurot. 2021 ja 2022 aastatel võib toetus küündida vastavalt kuni 7,7 ning 8 ning miljoni euroni.

Lisaks merendussektori tööjõukulude hüvitamisele on varasemalt otsustanud valitsus peatada veeteedetasude maksmise selle aasta esimesest aprillist järgmise aasta 1. aprillini, mille jaoks on valitsus lisaeelarvega eraldanud 18 miljonit eurot.

Kuigi laevandusettevõtetele on see kindlasti hea uudis, siis pole sellega midagi peale Eesti lennundussektoril, kes teatas poolteist nädalat tagasi, et Eesti on ainus riik Euroopa Liidus, kes pole erimeetmetega oma lennundust ühegi euroga toetanud.

Jah, kuigi ka erinevad lennundussektori ettevõtted on küsinud palgatoetust ning Nordicale on riik lubanud 30-miljonilist rahasüsti, ütlevad lennundusettevõtted, et ainult lennundusele suunatud erimeetmeid pole Eesti riik aga rakendanud. Vaja oleks aga kuni 30 miljoni euroni küündivat toetuspaketti. Nagu selgub, pole riigil plaanis lennundusettevõtete soovidele vastu tulla.

„Lennundusvaldkond on saanud kasutada valitsuse loodud üldiseid toetuseid, sh ajutine tööjõutoetus töötukassa kaudu ja laenumeetmed Kredexi kaudu. Valitsusel peale Nordicasse planeeritud rahasüsti muid suuremaid toetuseid lennundusvaldkonnale hetkel laual ei ole,” teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi.