Laevaremonditehase juht: me peame olema nagu Radissoni hotell!
Grupi juht Fjodor Berman “neelab” pidurdamatu hooga ühe välisfirma teise järel. Viie aastaga loodud ligi 70 ettevõttega grupp kavatseb võita ühtmoodi nii majanduskasvust kui ka oodatavast langusest.
•• Teile kuuluvate ettevõtete nimekiri tekitab mõningast õudust – ligi 70 firmat! Kuidas te jõuate neid kõiki kontrollida ja juhtida?
Meil on kõigest 4000 töötajat. Kohtun kolleegidega, kellel on neid 25 000 või 80 000 ja nad töötavad 70 riigis. Meie töötame vaid seitsmes. Mina ei juhi neid ettevõtteid ja selles peitubki edu. Isegi ühes riigis pole võimalik edukalt ja ühekorraga paljusid ettevõtteid juhtida.
Leedu ja Läti äri sai alguse siit Kopli tänavalt. Esimesi ettevõtteid juhtisime siit.
Alustasime omalaadsete dessantidega. Kord sõitis Tallinnast kohale üks inimene ja püüdis midagi korraldada. Kui olukord oli äärmiselt raske, siis kutsusin siit kümme direktorit ühekorraga sinna. Tegime analüüse. Miski ei aidanud. Kõige paremaks osutus hea leedulastest moodustatud meeskond.
Nüüd kasutame rahvuslik-geograafilist juhtimispõhimõtet. Ehkki Balti riigid näivad kaugelt sarnased, on nad nii ärikultuurilt kui ka inimeste vaimulaadilt täiesti erinevad.
Oleme küll korraldanud ühiseid foorumeid, kuid juhtimine on lokaalne. Isegi audiitorid on meil eri riikides erinevad.
Minu idee on selline: me peame olema nagu Radissoni hotell. Pole tähtis, mis maal sa asud, teeninduse tase on igal pool ühesugune.
•• Kas vastab tõele, et BLRT Grupp paneb oma Eesti ettevõtted kinni ja kolib välismaale?
Selliseid spekulatsioone levib, kuid need ei vasta absoluutselt tõele. Nii kõik meie ettevõtted eraldi kui ka korporatsioon tervikuna peavad olema turuliidrid, domineerima. Seetõttu peame laienema nii mahult kui ka geograafiliselt. Eestis töötab meie ettevõte kõige efektiivsemalt ja ma olen selle üle uhke. Pigem viime paljusid töö- ja juhtimismeetodeid Eestist teistesse riikidesse. Üleilmastuvas äris on väga lihtne reegel: kui sa ei kasva, siis neelatakse sind alla.
•• Kas Eesti võib saada Euroopa rikkaimaks riigiks?
Niisama, ainult rääkides ei muutu midagi. Kui tahame hästi elada, vajame insenere. Sˇveitsit teatakse turismi ja pankade järgi. Kuid unustatakse, et tegemist on ülimalt tööstusliku riigiga: parimad mootorid, tekstiilimasinad, relvad. Kõike seda saame teha Eestis sama hästi.
Ainult noored insenerid suudavad maa üles ehitada. Üksnes keevitajate ja lukkseppadega jääme tegema tühiseid allhanketöid.
Vastus peitub töö efektiivsuses. Praegu kasvatame üksnes palku, kuid lõpptulemus on selline: suhkur on suus, aga magus ikka ei ole.
•• Mida ütlete tudengitele, kes õpivad praegu ülikoolides humanitaaralasid?
Kui tahame olla rikkad ja edukad, siis peame muretsema selle pärast, et õpetajatele ja arstidele makstaks hästi. Vaatame rikkaid maid: seal saavad arstid head palka ja õpetajatest pole puudust. Kuid tööstus, finantsala ja pangandus on esmatähtsad. Humanitaaralad arenevad vaid siis, kui majandusel läheb hästi. Vastasel korral ei suuda keegi humanitaare ülal pidada.
•• Mida peaksid Eesti juhid selleks tegema?
Kui me tahame elada rikkalt, siis peame vaatama, mida teevad riigid, kus rikkalt elatakse.
Näiteks Soomes on laevaehitus olnud alati esmatähtis tööstusaru. Soome valitsus paneb sellele alati oma õla alla. Kui dokkidel oli 2001. aastal raske, andis Soome valitsus pangagarantii 2,5 miljardi euro suurusele summale, vaatamata sellele, et dokk kulus norralastele.
•• Millega lõpeb maailma kapitali- ja finantsturge tabanud ebastabiilsus?
Maailm on nii loodud, et kui dollar langeb, siis keegi teenib, ja kui dollar tõuseb, siis ka keegi teenib. Kui teaksin lõpptulemust, siis oleksin juba ammu sama mõjukas nagu Soros: poleks vaja siin tootmisega tegeleda.
Hoian kätt pulsil, et mitte alla langeda, vaid hoopis üles tõusta.
•• Kuidas mõjus BLRT-le suhete halvenemine Venemaaga?
Me ei saa tuua oma traditsioonilisi Murmanski kliente Tallinna, vaid saadame nad oma Leedu tehasesse. Oleme oma äri õigel ajal mitmekesistanud. Kuna Venemaalt metalli saamine on raskendatud, ostame seda praegu kõikjalt: Brasiiliast, Türgist, Skandinaaviast. Ostsime transiiditerminalist poole ja seal see muidugi mõjus. Suuri metallkonstruktsioone tootev ettevõte Marketex on aga orienteeritud Põhjamaadele ja tal pole Venemaaga mingit seost. Seepärast ei vaeva teda ka mingid probleemid.
•• Millal toote Tallinna esimesed Hiina keevitajad?
Me vaatame Aasia poole, kuid ei aseta Eestis küsimust nii. Leedu tehastesse ilmuvad lähiajal esimesed hiinlased. Need on laevaehitusprofid, kes on varem töötanud USA-s. Me ei vaja odavat tööjõudu, vaid parimaid asjatundjaid.
Eelmisel aastal võtsime Tallinna inimesi Poolast ja – pettusime. Meie Leedu kolleegid hoiatasid, et kõik oskajad Poola töölised töötavad juba Taanis või Rootsis. Pidime ikka ise reha peale astuma. Pärast tegime nende tööd ümber ja kaotasime palju raha. Vormistamine käis see-eest tänu Euroopa Liidule väga kiiresti.
Kahjuks on tööjõu küsimus meil tugevalt politiseeritud ja eelmisel aastal, kui olid valimised, oli tööjõudu eriti raske kutsuda.
•• Mis tegi töökäte puuduse just BLRT visiitkaardiks?
Meile oli see aktuaalne siis, kui tööjõudu jätkus Eestis veel kõigile. Arenesime väga kiiresti ja meil olid erialad, mille esindajaid on Eestis olnud ajalooliselt vähe.
Tõstatasime selle küsimuse Eesti Päevalehes kaheksa aastat tagasi. Siis küsiti Rummu vangilt, kuidas suhtuda Ukraina keevitajatesse. Rummu vang muidugi vastas, et neid ei tohi tuua, sest niimoodi täienevad Eesti “kriminaalse elemendi“ read. Nüüd küsitakse minu käest igal vastuvõtul ja ministri külastusel alustuseks, kuidas on mul lood keevitajatega. Kuid see ei tekita meile enam nii suurt muret.
Praegu puudutab tööjõunappus kogu Eesti majandust. Mõju tunneme kõik iga päev halvasti teenindavate ettekandjate järgi.
•• Kuidas kavatsete pääseda majanduse jahtumise käest?
Oleme arvestanud, et turg muutub ja Eesti arengutempo aeglustub. Näiteks väheneb ehitus, kuhu müüme metalli. Kogu maailm liigub alternatiivenergeetika poole. Ehitame praegu Klaipedas suuri platvorme merre rajatavatele tuulegeneraatoritele – 43 miljoni eurone projekt. Lähiajal osaleme 1,2 miljardit eurot maksvas Saksamaa tuulegeneraatorite vundamentide projektis.
Kaks kuud tagasi asutasime ettevõtte BLRT-UMM Shipping, kes hakkab laevu tellima meie laevaehitusettevõttelt, ilma et neil oleks konkreetset tellijat. Kui laevade hinnad püsivad kõrgel, müüme need maha, kui aga hind langeb, hakkame nendega ise opereerima.
Valmistume praegu Lätis väga suureks gaasi tootmise projektiks, mille lepingud kirjutatakse alla septembri lõpus.
Ärivaldkonnad arenevad eri aastatel erinevalt. Näiteks praegu on väga hea aasta laevade ehitamiseks ja remondiks. Kuid näiteks raudteetehnika remondiga tegeleva ettevõtte Umex ees seisavad suured probleemid, sest nõudlus on vähenenud ja väheneb edaspidi veelgi. Võib-olla viie aasta pärast tuleb tõus, kui avatakse Rail Baltica.
•• Eelmisel aastal kasvas teie korporatsiooni kuuluvate ettevõtete hulk ligi kümne võrra. Milline on teie ettevõtte arenguloogika?
Kui Eestis käivitus turumajandus, olime tavaline laevaremondiettevõte. Suur osa infrastruktuuri puudus ja me mõistsime, et niimoodi ei saa jätkata. Oma tugiettevõtete loomise kaudu nägime, et on veel teisigi tegevussuundi, milles suudame olla edukad.
Praegu töötame ligi kümnes suunas, milleks Eesti jääb kitsaks. Sellepärast läksime nii Lätti, Leetu kui ka Kaliningradi oblastisse.
•• Mis ikkagi sundis teid naaberriikides suuri ettevõtteid ostma?
Kuna meie ammune partner on Tallink, siis pidime olema valmis pakkuma talle arenguks sobivaid võimalusi. Ja Tallinki arengusuund oli laevapargi uuendamine.
Leedu tehases oli palju moodsam sisseseade kui meie Tallinna tehases. Parandasime niimoodi laevaremondi võimalusi.
Kui Tallink ostis Silja, pöörasime oma tähelepanu taas Soome Turku Repair Yardile, mis suudab remontida kõiki Läänemerel sõitvaid laevu. Seal remondime lisaks Siljale ka Viking Line’i ja kõiki teisi suuremaid laevu.
Leedu on olnud meile väga huvitav maa. Kui ostsime norralastelt Klaipeda doki, siis oli seal üle 80 miljoni krooni kahjumit, kuid praegu areneb see väga dünaamiliselt.
•• Poola ajaloolised Gdanski dokid on nüüd põlvili, sulgemisel. Võib-olla peaksite neile abikäe ulatama?
Meil on pakkumine Gdanski laevaremonditehase ostmiseks, kuid vastasime, et see ei lähe meie plaanidega kokku. Tahame keskenduda olemasolevatele võimsustele. Oleme väga tormiliselt laienenud ning püüame seda kõike stabiliseerida – kontrollime olukorda, kuid vajame veidi aega, et kõik hakkaks tööle ühtses süsteemis. Poola dokke ei tohi mingis mõttes alahinnata. Mitmed neist elavad üle raskusi, kuid neid on palju, neil on suur kogemus ja võimas personal.
•• Miks te pole juba aastaid oma ettevõttest dividende välja võtnud?
Me pole börsiettevõte. Eesti saavutas dünaamilise arengu ning edestas Lätit ja Leedut, kui vabastas reinvesteeritud tulu tulumaksust. Oleks lausa rumal jätta see võimalus kasutamata.
Investeerimine on ennekõike meie arengu ja edu eeldus. Kui meie ostetud Leedu tehases tegutses Norra omanik, siis nägime, et sinna polnud pika aja jooksul paigutatud mitte midagi peale peadirektori kabineti ja tualettruumi. Ränga konkurentsiga nüüdismaailmas pole niimoodi vähematki võimalust liidriks tõusta.
•• Ja BLRT ongi nüüd Läänemere liider?
Me oleme liidrid kõigil oma tegevusaladel, laevaehituses ja
-remondis ennekõike.
Laevaehitusega läheb nii, et laevaehituse keskuseks kujuneb Klaipeda. Viie aastaga oleme sinna investeerinud üle 900 miljoni krooni. Jätkame investeerimist. Sellepärast asub seal Baltimaade moodsaim laevaehitustehas. Praegu on Soome laevaehitajad ja remontijad maailma parimad. Soome tehase ostmisega tagame selle, et saavutame Tallinnas ja Klaipedas lühikese ajaga sama taseme, sest vahetame tehaste vahel spetsialiste.
•• Miks on Leedu BLRT eelistatud investeerimiskoht?
Leedus on kujunenud ajalooliselt selline keskkond, kus laevaehituse võimalused on palju paremad. Me ei kavatse tegevust koomale tõmmata, vaid investeerida igal maal neisse suundadesse, kus see annab kõige parema tulemuse. Lätis näiteks on metallikaubanduse võimalused paremad, seal arendame metalliäri.
•• Kas see on ärisektori omapära, et BLRT areneb kiiremini kui nii Euroopa kui ka Balti riikide majandus?
Otsuseid langetades arvestame alati kõige pessimistlikumat stsenaariumi. Oleme professionaalid: teeme õigeid investeeringuid ning otsustame praegu dividende mitte välja võtta.
•• Erinete paljudest Eesti ettevõtjatest selle poolest, et ehitate lõputult oma ettevõtet ega näi kavatsevatki seda kellelegi maha müüa.
Müüme küll, aga rajades nende baasil oma partneritega ühisettevõtteid. Näiteks asutasime Elme Messer Gaasi, sest ühel hetkel mõistsime: üksinda seda äri ajades liigume edasi väga aeglaselt. Siis leidus kontsern Messer, mis kuulus maailma viie suurema hulka. Messer ostis poole meie gaasiettevõttest. Oleks võinud müüa ka kogu ettevõtte ja osta endale maja Hispaanias, kuid see on igaühe oma valik, mis etapil seda teha. Mina isiklikult tahan tööd teha, see pakub mulle sama suurt naudingut kui tennisemäng ja puhkamine.
•• Kas teile pole siis BLRT eest pakutud piisavalt suurt summat?
Välisettevõtted, mis ei keskendu Eesti väikesele turule, vaid võimalusele liikuda meie kaudu edasi Venemaale ja Ukrainasse, võivad pakkuda meeletuid summasid, mis ületavad ettevõtte tegeliku väärtuse. Võid kiiresti miljoneid teenida. Aga mis selle rahaga pärast teha? Ehitad ühe, kaks või kolm maja, milles seisneb tänane Eesti kinnisvarabuum. Kuid praegu seisab kinnisvaraäri silmitsi probleemidega.
Oleme BLRT-s täpselt samasugused inimesed. Asutasime ettevõtte BLRT Invest. Tegelesime kinnisvaraga, sest avastasime, et meil on seda mitmel maal väga palju. Praegust Tööstuse tänaval asuvat meretehast ei kavatse me edaspidi arendada kui laevaremonditehast, vaid kui kinnisvaraprojekti. Kui nüüd peaks tulema neljaks-viieks aastaks mingi kinnisvarakriis, siis tegeleme selle aja jooksul detailplaneeringu tellimisega.
•• Kas teie ja kaasaktsionäride lapsed on teie ärist huvitatud?
Osa kaasaktsionäride lapsi on alles väikesed. Ent minu poeg osaleb aktiivselt meie tegevuses. Juba Concordia ülikoolis õppimise ajal tegeles ta metalliga. Hiljem arendas edukalt välja Refonda, mis on Kuusakoski kõrval Eesti teine vanametalliettevõte. Praegu tegeleb ta transiidiga – see meeldib talle.
Minul on pojaga vedanud. Mul on Saksamaal hea sõber, kes juhib suuri dokke – tema poeg näiteks tahtis hoopis arhitektuuriga tegeleda.
•• Kuidas sujuvad suhted konkureeriva SRC Laevaehitusega, mis saatis hiljuti Paljassaare sadama kai äärest teele juba teise omavalmistatud laeva?
Me aitasime neid, et nad suudaksid oma esimese laeva valmis teha. Muidugi on kõik unustanud, milline oli antud tähtaeg ja kui kaua seda tegelikult ehitati.
Normaalne ärimees ei telli laevu ettevõttelt, kellel endal pole dokki ja kes peab seda teistelt küsima. Aga kui nad ei pääse dokki, mis siis saab? Olen kõigutamatult veendunud, et laevaehituseks on vaja tootmisbaasi. Kõik ülejäänu on kas romantika või avatüür.
ettevõtet tegutsevad:
•• Eestis
•• Lätis
•• Leedus
•• Venemaal (Kaliningradis)
•• Soomes
•• Ukrainas
•• Norras
Suuremad ekspordi
sihtriigid:
•• Leedu, Norra, Taani, Hiina, Läti, Rootsi, Saksamaa, Hispaania, Holland, Soome
mld kr
Aasta 2004 2005 2006
Käive 2,5 2,8 3,5
Kasum 0,3 0,25 0,4
