“Variisikute ja keerukate korporatiivsete struktuuride kasutamine tegelike omandisuhete varjamiseks muutub riskantsemaks. See on kasulik nii ausatele ettevõtjatele kui ka riigile," ütles rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk.

Andmed oma tegelike kasusaajate kohta peavad esitama juriidilised isikud kogu Euroopa Liidus tulenevalt EL-i neljandast rahapesuvastasest direktiivist.

Tegelike kasusaajate kohta andmete esitamise tähtpäev on 30. oktoober, kuid esitamise võimalus jääb avatuks püsivalt.

Andmeid saab esitada äriregistri ettevõtjaportaali kaudu, kus on enamiku ühingute kohta eeltäidetud andmed tegelike kasusaajate kohta.

Eeltäidetud andmeid saab täiendada (näiteks lisada kontrolli teostamise viis), seejärel andmed kinnitada või ise sisestada ning lisada. Samuti saab andmed esitada notari vahendusel.

Vajadusel uuendab rahandusministeerium juhendit.

Kokku peab tegelike kasusaajate andmed esitama ligikaudu 218 000 ühingut, sealhulgas ligi 186 000 osaühingut ja 22 000 mittetulundusühingut.

Andmeid tegelike kasusaajate kohta oli 23. oktoobri seisuga esitanud 88 682 ühingut. Kokku on esitatud andmed 137 053 kasusaaja kohta.

Ettevõtjaportaal saadab vajaduse korral korduvteavitusi juhatuse liikmetele, kellega seotud ühingud pole kohustust täitnud.

Äriühingu tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Äriühingute kohta tuleb registrisse esitada andmed inimeste kohta, kes kontrollivad ühingus otse või teiste ühingute kaudu osalust vähemalt 25 protsenti pluss üks osa või aktsia.

Mittetulundusühingu tegelike kasusaajatena käsitletakse isikuid, kes kontrollivad ühingu tegevust. Reeglina on need juhatuse liikmed. Kui isik märgitakse tegelikuks kasusaajaks oma positsiooni tõttu juhtorgani liikmena, ei loeta sellest välja, et ta saab ühingust rahalist tulu või et ühing tegutsebki tema isiklikes huvides.

Vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse paragrahvile 77 esitavad täisühingud, usaldusühingud, osaühingud, aktsiaseltsid, tulundusühistud ja mittetulundusühingud äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed: 1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik; 2) kontrolli teostamise viis ehk kuidas tegelik kasusaaja ühingut kontrollib (otsene osalus, kaudne osalus või juhtorgani liige).

Sihtasutused peavad lisaks esitama soodustatud isikutest, kellele sihtasutuse põhikirja järgi võib teha sihtasutuse varast väljamakseid. Nimekiri peab sisaldama iga soodustatud isiku nime, isikukoodi (koos viitega riigile) või sünniaega ja -kohta ning elukohariiki, juhul kui sellised isikud on sihtasutuse põhikirjas nimeliselt märgitud.

Andmeid tegelike kasusaajate kohta ei pea esitama korteriühistud, hooneühistud ega sihtasutused, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel ei ole muud majandustegevust.

Kui andmed edaspidi muutuvad, tuleb ühingu juhatusel uuendatud andmed esitada registrisse 30 päeva jooksul. Samuti tuleb edaspidi ühingu majandusaasta aruandes kinnitada tegelike kasusaajate andmete õigsust, kui need ei ole muutunud.