Inglismaal puhkenud suu- ja sõrataudi Eestisse jõudmine tähendaks loomakasvatajatele ja riigile olulisi kulutusi.
“Tegemist oleks suurt majanduslikku kahju tekitava juhtumiga ning selle likvideerimine kergitaks oluliselt riigi rahakotti,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel täpsustamata võimalikku kahju.
Hetkel on veterinaar- ja toiduameti lisakulu lennujaamas tehtava desinfitseerimise puhul kaduvväike. Kulutused tõuseksid tunduvalt, kui desinfitseerimist peaks hakkama läbi viima transpordivahendite puhul.
Pärteli sõnul ei sunni Euroopa riikides levivad loomataudid kehtestama Eestisse sisseveetava liha suhtes täiendavat kontrolli, kuna see on importtoodete suhtes kogu aeg heal tasemel.
“Rikkamad riigid tulevad taudi ohjeldamisega toime, kuid Eesti põllumeeste jaoks tähendaks see katastroofi,” ütles Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar.
Ta märkis, et erinevalt kaheksakümnendate aastate algusest, mil Eestis vaktsineeriti avastatud suu- ja sõrataudi puhul suur osa loomi, pole Eestis hetkel kindlat vaktsineerimisprogrammi. Tema sõnul ei kasutata vaktsiine hetkel Euroopas suu- ja sõrataudi vastu.
ASi Jõgeva Viljahoidla juhataja Ivar Tomingu sõnul on ettevõttel 600-pealine veisekari. Farmis on maha laotatud desinfitseerimislahusega matid, mis puhastavad inimeste kingataldu võimalikest haigusetekitajatest, samuti kantakse hoolt selle eest, et võõrad inimesed farmi territooriumile ei pääseks.
Samas ei pea ettevõtte juht hetkel vajalikuks loomade vaktsineerimist. “Võin öelda, et vaktsiinid on läinud viimasel ajal päris kalliks,” lisas ta.
Valga Lihatööstuse juhataja Elmut Paaveli sõnul on ettevõte teinud suu- ja sõrataudi suhtes tuhandeid kroone nõudnud ettevalmistusi. Karjalautadesse ei lasta võõraid inimesi, samuti desinfitseeritakse kaubaveokeid. Võimaliku ohu korral kehtestaks Valga Lihatööstus loomafarmi ümber turvatsooni ning paigaldaks desinfitseerimismatte. Hetkel on Valga Lihatööstusel 1 200 noort veist, 640 lüpsilehma ja12 000 siga.
