Lähiaastatel kaob suur osa väiksemaid postkontoreid, teenus kolitakse kauplustesse ja automaatidesse
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis arutamiseks postiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega alustatakse postiseaduse ümbertöötamise protsessi sooviga viia postiteenus vastavusse inimeste muutunud tarbimisharjumustega.
Postivõrgu muudatuste jõustumisel võib kontorite arv langeda kolme aasta jooksul umbes 115-ni.
Michal lubab, et võimalik seadusemuudatus ei halvenda universaalse postiteenuse kättesaadavust, kirju toimetatakse ka edaspidi kätte viiel ja perioodikat kuuel päeval nädalas.
„Paberkirjade saatmist on jäänud järjest vähemaks, eelmisel aastal oli lihtkirjade langus 15 %. Ka postkontoritesse pole inimestel enam nii sageli asja. Samas on aga märgatavalt tõusnud pakkide saatmine ja saamine pakiautomaatide kaudu,“ põhjendas minister muudatuste vajalikkust.
Pakiautomaatide pakkide maht ületab ministeeriumi andmetel juba neljakordselt postkontorite kaudu liikuvate pakkide hulka ja see trend jätkub.
Inimeste muutunud tarbimisharjumused on ka põhjus, miks üha enam viiakse nii Eestis kui mujal maailmas postiteenused kohtadesse, kus inimene nii või teisti käib ehk näiteks kauplustesse või välitingimustes alati avatud pakiautomaatidesse.
„Kauplustes postiteenuste pakkumine on mugavam mõlemale osapoolele – igaüks meist käib seal nii või teisti, samas ühes kohas mitme asja korraldamisega hoiaksime kokku väärtuslikku aega, postiettevõte saab aga alakasutatud kontoritest vabanevate vahenditega rajada rohkem pakiautomaate, et arenev e-kaubandus oleks mugavalt kasutatav igal kellajal,“ ütles Michal.
Kirjasaatmine kallineb paari aastaga umbes viiendiku
2014. aastal oli Eesti Posti andmetel universaalse postiteenuse osutamiseks ettenähtud postkontoritest 224 postkontoris universaalse postiteenusega seotud tehinguid päevas vähem kui tunni jagu.
Postkontor peab aga seaduse järgi olema avatud vähemalt viiel päeval nädalas ja kaks tundi päevas. Kõikidest olemasolevatest kirjakastidest postitatakse Eesti Posti andmetel 700 kirjakasti kuni üks kiri nädalas või isegi harvem, 46% kirjakastidest on sellised, kuhu postitatakse kuni üks kiri päevas.
Selline olukord mõjutab negatiivselt postiteenuse kvaliteeti ning teenuse osutamise efektiivsust ja suurendab kahjumit, samuti seab see ohtu ettevõtte suutlikkuse investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja alternatiivsetesse postiteenuse osutamise kanalitesse.
Kui seadusemuudatus lubab teha postivõrgus efektiivsust suurendavad ümberkorraldused, on postmargi kulupõhine hind 80–90 senti ja selle hinnani jõutaks ehk 2018. aastaks. Ilma ümberkorraldusteta oleks postmargi kulupõhine hind suurusjärgus 1.40.
