Lambakasvatus muutub üha populaarsemaks
Tarvastu valla lambakasvataja Mirja Armi sõnul on lambaid lehmadega võrreldes üsna lihtne pidada. «Suvel otsivad nad ise süüa ja talvel aitab sellest, kui annad korra päevas sööda ette,» kirjeldas Arm. «Ka lambaliha hind on kasvatajale soodus ega kõigu nii nagu sealiha oma.»
Viljandimaa suurimat lambakarja peab Saarepeedi vallas Aindu külas aktsiaselts Põlluvara. Selle projektijuht Jaan Grentz ütles, et tänu mitmesajale lambale on sealse farmi ümbrus korda saanud.
«Paljud tuntud ühiskonnategelased on oma maakodus lambaid pidama hakanud ja maainimesed lähevad sellega kaasa,» lausus Grentz.
Kõik lambakasvatajad ütlevad, et on kindel tarbijaskond, kes lambaliha toiduna hindab. Niinimetatud kasuka maitse annab lambalihale liigne rasv.
Mirja Armi kinnitusel leiavad suuremas koguses liha müüvad lambakasvatajad kallima turu. Kui keskmine lihakeha hind on umbes 40 krooni kilogrammi eest, siis näiteks Tallinnas ostetakse liha enam kui saja krooniga kilogrammi eest.
«Tallinnas elab inimesi, kes lambaliha hindavad, näiteks armeenlased,» rääkis Jaan Grentz. «Hästi läheb liha ka jõulude paiku.»
Põlluvara pakub oma mahelambaliha Läänemaa osaühingule Sinalepa Lihameistrid. Lisaks sellele ostab eluslambaid kokku Saaremaa Liha- ja Piimatööstus.
Tänavu makstakse lambakasvatajatele abiraha pindalatoetuse osana täiendava otsetoetusena. Et pindalatoetuse saamiseks tuleb rohumaid hooldada, tahavad paljud inimesed selle just lammaste hooleks jätta.
