Lambaliha ei leia turgu

Lambakasvatajad on viimastel aastatel oma karja küll suurendanud, kuid villakerade arvukuse tuntavat tõstmist hoiab tagasi lihaostjate puudumine.

Kasvanud on eelkõige väikeste lambakarjade arv, sest väiketalunikud kasutavad villakandjaid murupügajatena, kes peavad hoolitsema pindalatoetust saavate maade korrashoiu eest, kirjutab Sakala.

Et osa lihatööstusi on eluslammaste kokkuostmisest loobunud, on lambapidajad hakanud hoopis karjade vähendamise peale mõtlema.

Viljandimaa Tarvastu valla Murese talu perenaine Mirja Arm ütles, et lambaliha hind on jäänud mullusega võrreldes samale tasemele, samas kui sea-, looma- ja linnuliha hind on kerkinud.

Aktsiaseltsi Põlluvara juhataja Vello Teor rääkis, et nemad kavatsevad tootmist kokku tõmmata ja Karula mail peetavat põhikarja vähendada 50 lambale.

Lambakasvatajate seltsi tegevjuhi Külli Vikati sõnul on Eesti lambakasvatus jõudnud sellisele tasemele, et suudaks tööstusi aasta ringi loomadega varustada. Mullu toodeti riigis 500 tonni lambaliha.

Kui mullu 11. oktoobril oli Eestis 61 896 lammast, neist Viljandimaal 4564, siis tänavu on need arvud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti andmetel 65 743 ja 4988.