Lang vähendab huvide deklareerijaid kümme korda

Justiitsminister Rein Langi juhtimisel valminud korruptsioonivastase seaduse eelnõu näeb küll ette elektroonilise majanduslike huvide deklaratsiooni ja täpsemate andmete esitamise, kuid vähendab deklareerijate arvu 30 000 ametnikult 3000 peale.

Eelnõu kohaselt peavad huvide deklaratsiooni esitama vaid seaduses loetletud nn kõrgemad ametiisikud, kelle otsused ühiskonnas kaalu omavad ja kelle vastu avalikkus rohkem huvi tunneb, kirjutab

aripaev.ee.

Huvisid deklareerivad riigikogu liikmed, president, valitsuse liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär, abiministrid, ministeeriumi kantslerid, valitsusasutuste juhid, Eesti Panga president ja nõukogu liikmed, Finantsinspektsiooni juht, Kaitseliidu ülem, avalik-õiguslike ülikoolide rektorid, Eesti Teaduste Akadeemia president, Audiitorkogu, Eesti Arengufondi, Eesti Haigekassa, Töötukassa ja Eesti Kultuurkapitali juht, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor, Eesti Rahvusringhäälingu juht, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi direktor, Rahvusooper Estonia peadirektor, Tagatisfondi juhataja, Eesti Advokatuuri esimees, Notarite Koja esimees, kohtunikud, prokurörid, politseiprefektid, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ja linna- või vallavalitsuse liikmed.

Kuna praegused majandushuvide deklaratsioonid ei peegelda tegelikku majanduslikku seisu, tuleb ametiisikutel edaspidi ametlikule varale lisaks deklareerida ka nende kasutuses olev vara. Teatud summast alates tuleb deklareerida nõuded, annetused, kingitused ning välismaal oleva vara. Erinevalt praegusest tuleb deklaratsioonile kanda alaealised lapsed ja kõik isikukoodid, et erinevates registrites olevaid andmeid saaks kontrollida.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on oluliseks muutuseks see, et deklareeritakse ka mittemajandusliku iseloomuga korruptsiooniohtlikud huvid. Näiteks võib ametiisiku tegevust mõjutada soov panna laps paremasse kooli või leida talle töökoht, keelustada karusnahaloomade kasvatus vms.