Justiitsminister Rein Langi juhtimisel valminud seaduseelnõu täpsustab ametiisikute ringi, kelle jaoks on huvide deklareerimine kohustuslik. Eelnõu kohaselt peavad huvide deklaratsiooni esitama vaid seaduses loetletud nn kõrgemad ametiisikud, kelle otsused ühiskonnas kaalu omavad ja kelle vastu avalikkus rohkem huvi tunneb, kirjutas Äripäev.

Huvisid deklareerivad riigikogu liikmed, president, valitsuse liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär, abiministrid, ministeeriumi kantslerid, valitsusasutuste juhid, Eesti Panga president ja nõukogu liikmed, finantsinspektsiooni juht, kaitseliidu ülem, avalik-õiguslike ülikoolide rektorid, Eesti Teaduste Akadeemia president, Audiitorkogu, Eesti Arengufondi, haigekassa, töötukassa ja Eesti kultuurkapitali juht, Eesti rahvusraamatukogu peadirektor, Eesti rahvusringhäälingu juht, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi direktor, Rahvusooper Estonia peadirektor, Tagatisfondi juhataja, Eesti advokatuuri esimees, Notarite Koja esimees, kohtunikud, prokurörid, politseiprefektid, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ja linna- või vallavalitsuse liikmed.

Volikogud, ministeeriumide kantslerid ja muude valitsusasutuste juhid saavad edaspidi ise otsustada, kes nende alluvatest deklaratsiooni esitama peavad.

Kuna praegused majandushuvide deklaratsioonid ei peegelda tegelikku majanduslikku seisu, tuleb ametiisikutel edaspidi ametlikule varale lisaks deklareerida ka nende kasutuses olev vara ning lisaks mittemajandusliku iseloomuga korruptsiooniohtlikud huvid.