Langus sai otsa? 2012 lõi viimaks buumiaastate kinnisvaraturgu
2012. aasta tervikuna oli tippaasta nii hinnataseme kasvult kui ostu-müügi tehinguarvu poolest pärast 2007. aastat.
Võrreldes eelmise aasta detsembriga kasvasid korterite, hoonestamata maa ja hoonestatud elamumaa ning langesid hoonestatud tootmis- ja ärimaa pinnaühiku tehinguhinnad.
Tehingute arv oli detsembris tavapäratult madal, 9% võrra väiksem kui aasta eest, mis võib olla seletatav nii pikkade pühadega (tehingute venimisega jaanuarisse) kui ka aktiivsema oktoobri ja novembriga.
Kokkuvõttes oli 2012. aasta stabiilse kasvu aasta ning oluliselt kiirema hinnataseme ja tehinguarvu kasvuga kui 2011. aasta. Juba aasta alguses võis näha jõulist tehingute arvu kasvu, millele järgnes peagi ka kiirem hinnataseme tõus. Kinnisvara hinnatase kasvas keskmiselt 5%, ületades inflatsiooni (4%).
Kui vaadata ostu-müügitehingute arvu, siis ületas see juba ka 2008. aastat. Suurimat hinnakasvu näitasid korteriomandite ja hoonestatud ärimaa pinnaühiku tehinguhinnad. Tootmismaa ja maatulundusmaa hinnad olid aga pigem languses. Pakkumishindade poole pealt on samuti kasvanud korterite ja äripindade hinnad, kuid langenud majade ja maade hinnad.
Eesti kinnisvaraturgu iseloomustavad arvud 2012. aastal võiks kokku võtta järgmiselt:
Kinnisvara hinnakasv keskmiselt 5%
Korteriomandite hinnakasv keskmiselt 10%, Tallinnas 8%
Tehingute arvu kasv keskmiselt 12%, millest ostu-müügitehingute arvu kasv 13%
Tehingute koguväärtuse kasv 21%
Ostu-müügitehingute arv 2 017 (6%) võrra suurem kui 2008. aastal
Tehingute arvu kasv oli kiireim 1. kvartalis ja hinnataseme kasv 4. kvartalis
Tehingute arv saavutas tipu 3. kvartalis ning hinnatase 4. kvartalis
Tehinguaktiivsuse kasv näitab nõudluse tugevust, mis viitab hinnatõusule ka 2013. aastal.
Samuti on nii kohalike kui lähiriikide investorite huvi ärikinnisvara vastu jätkuvalt tugev ning kui laenuintressid ei hakka ostujõudu piirama, siis on oodata jätkuvat tehingute mahukasvu ka ärikinnisvaras.
