Lapikoja perenaise Maire Forseli avalik kiri uuele valitsusele: ma ikkagi usun teisse!
Hea Eesti Vabariigi tulevane valitsus!
Mina olengi see mikroettevõtja Saaremaalt, kelle aus ja otsekohene kirjatükk Eesti väikeettevõtja elust paar nädalat tagasi sotsiaalmeedia ja mitmed ajakirjandusväljaanded kihama pani. Ma tahan Sulle rääkida, mida ma sellega seoses teada sain. Ma loodan, et Sul on aega seda lugeda enne, kui valimiste loosiratas Sind Toompeale lennutab ja meie elude üle otsustama saadab.
Ma tahan Sulle öelda, et Eestis elab palju tublisid inimesi. Need inimesed tahavad teha oma igapäevast tööd ja pidada ülal oma perekondi. Nad tahavad olla õnnelikud, ega oota oma riigilt almuseid – vastupidi, nad tahavad oma riiki aidata. Need inimesed saavad aru, et kui nad maksavad ausalt makse, siis saab meie riik paremini toimida. Nad ei tunne neid suuri sulisid, kellega riik maksupettuste tõttu hädas on – nad ei tea, kes need on, sest nad ei puutu nende inimestega kokku. Aga tublide inimeste elu on selliste suurte sulide tõttu nüüd väga palju raskem. Nad on mattunud keeruliste maksudeklaratsioonide koorma alla ja peavad tõestama midagi, mida nad arvasid, et meie riik nende kohta nagunii juba teab. Nad arvasid, et riik teab, et enamus inimesi on siiski veel ausad ja head.
Ma räägin Sulle, mida mulle kirjutas üks tubli rannakalur. Ta kirjutas, et just enne minu esimese loo ilmumist ja meediasse paiskumist olevat ta ühe teise kaluriga arutanud, et tahaks olla aus maksumaksja, aga mitte kuidagi ei vea nii palju käivet välja, et sellest ausalt makse makstes ära elatud saaks. Tal on osaühing ja ta teenib just niipalju, et end ja oma peret ülal pidada. Ta ei tahagi rikkaks saada, ta tahab vaid rahulikult oma kodukohas edasi elada ja võitleb selle eest, et mitte oma ametit maha panna. Ta kirjutas, et süsteem ei toeta kuidagi väikest arenevat ettevõtjat ja suuremat tuge saavad ikka need, kes juba ongi suured ja tugevad, muutudes seega veelgi rikkamaks. Aga ta kirjutas mulle ka, et ta ei taha kolida Tallinna ega Soome, ta tahab jääda oma koju. Ja sellepärast ongi ta sunnitud olema maksupettur.
Kui Sa olid ka eelmises valitsuses, siis tahan öelda, et ma ei tea, mis mänge seal üleval Toompeal mängitakse, aga ma olen kuulnud, et mõnikord on teil seal midagi väga valesti. Mulle on isegi jäänud mulje, et mitte kõik inimesed seal üleval ei ole ausad ega aatelised. Aga ma ikkagi usun teisse! Ma usun ja loodan, sest teisiti ma ei oska. Ma ei tea, kuidas võiks elu välja näha ilma selle usu ja lootuseta. Ma elan siinsamas koduses Eestis ja just see usk ja lootus on andnud mulle julgust ja tugevust siia jääda. Tänu sellele olen julgenud isegi maale kolida. '
Aga kas tead, mida tunneb üks aus maksumaksja, kui üks minister ütleb talle, et ta on pettur? Ta tunneb, et temalt tahetakse võtta viimnegi lootusekübe sellele, et aus olemine midagi väärt on ja aitab tema riigil paremini toimida. Ta tunneb, et kui keegi ei kuula, siis polegi enam mõtet rääkida. Ja ta jääbki vait. Ta tunneb, et kui temasugusest ausast maksumaksjast ei peeta lugu, siis polegi mõtet enam makse maksta. Ja kui ta sellegipoolest ei raatsi jätta oma kodumaad, siis elab ta siin edasi, aga otsib omale maksude maksmiseks mõne teise riigi. Siinjuures ei räägi ma neist, kes suuri rahasid maksuvabadesse piirkondadesse liigutavad – ma räägin väikesest maksumaksjast, pisikesest ettevõtjast, kes näiteks on FIE.
See on ellujäämisinstinkt. Need inimesed tunnevad vastutust, nad ei saa teisiti. Sest vastutus on enamasti midagi, mis liigub seest väljapoole – sa vastutad iseenda, oma lähedaste ja alles siis oma riigi toimimise eest. Ja kui see väike inimene näeb, et ausa maksumaksja elu on tehtud liiga raskeks, siis ei jõua ta kunagi sellele tasandile, kus hakkab vastutama ka meie riigi eest.
Inimene on oma olemuselt selline, et ta ihkab vabadust ja iseotsustamise õigust. Kui me sellised ei oleks, siis poleks meie riik kunagi vabaks saanud. Need inimesed, kes hakkavad ettevõtjateks, ongi just sellised – nad ihkavad seda iseotsustamise õigust ka nüüd, kui meie riik on vaba. Aga kas Sa tead, kui palju maksuraha Sa sellistelt tublidelt inimestelt saad? Kas Sa oled neid kunagi üldse märganud? Kas oled mõelnud sellele, miks meil selliseid pisikesi ettevõtjaid üldse vaja on?
Hea tulevane valitsus, kas Sa tead, et maailm meie ümber on muutunud? Kas Sa oled kuulnud, et majandus ei saa selles muutunud maailmas enam vanaviisi toimida? Kas oled valmis kuulama neid tarku teadlasi, kes oskavad Sulle tõestada, miks see nii on? Kas oled valmis vaatama olukorrale julgelt näkku ja tegema kõik selleks, et me siin Eestimaal muutunud maailma oludes toime tuleksime?
Sest me ikka veel usume ja loodame Sinu peale.
Maire Forsel, mikroettevõtja Saaremaalt
