Lapsehoidja palkamine eeldab kopsakat rahakotti
“Kui lapsehoidmise teenust teha legaalselt ja maksta ausalt kõik maksud, siis on tunnitasu poole kallim kui kuulutuslehe kaudu hoidjatädi palgates,” sõnas Nõmmel asuva Juntsu päevahoiu asutaja Cathlin Tohver. Lapsevanem, kes viib oma põnni sinna päeval, peab tunni eest tasuma 40 krooni, kella kümnest õhtul kaheksani hommikul kestva ööhoiu hind on 300 krooni.
Tohvri teada küsivad lapsehoidjad Tallinnas tunnist 25–30 krooni, kuid nemad makse ei maksa. Tema ütlust mööda on üha rohkem hakatud soovima ööhoidu, ent samas on kasvanud nõudlus ka päevase hoiu järele, mistõttu sügisel avatakse sõi-merühm viie-kuue lapse jaoks. Maksta tuleb selle eest 3000 krooni kohamaksu, millele lisandub päevatasuna 140 krooni.
Tallinnas ja selle ümbruses pakub käesoleva aasta algusest lastehoidmisteenust OÜ Amareesi, kes on selleks palganud kolm inimest. Hoidjatädidest on aga suur puudus, sest klientidest on moodustunud juba järjekord. “Hetkel on 12–13 peret lapsehoidja ootel ja kliente tuleb iga päevaga juurde,” ütles Amareesi juht Silja Till ja lisas, et kliente on kergem leida kui lapsehoidjaid. Püsikliendid, kes tahavad tellida lapsele koju hoidjatädi rohkem kui üheks tunniks, maksavad tunni eest 40–60 krooni. Muidu on ühe tunni hind 100 krooni. Lapsehoidja saab sõltuvalt töökoormusest tunnipalgaks 25–40 krooni.
Kõige enam tellitakse hoidjat kahe-kolmeaastastele lastele, kuna ema tahab või peab tööle minema. Kuid on ka juhtunud, et 12–13-aastasele lapsele palgatakse hoidjatädi, kes on temaga pärast kooli ja valvab, et õppetükid saaksid tehtud.
Kui 2002. aastal küsiti tunni-ajase lapsehoidmise eest kümme krooni, siis nüüd on hind kerkinud mitmekordseks.
Kõrgharidusega Liivi pakkus end internetis lapsehoidjaks kas 40-kroonise tunnitasu või 8000-kroonise kuupalga eest, summalt on maksud juba maha arvestatud.
Põhikoolis õppiv 14-aastane Merylin pakkus end last hoidma neljaks õhtutunniks ja soovis selle eest 4000–5000 krooni kuus.
Samas otsiti Stockholmi kesklinna viieaastasele tüdrukule lapsehoidjat 6000 krooni eest.
Kes ei soovi hoidjat palgata, ent peab vahel mõneks tunniks lapse kindlatesse kätesse usaldama, võib kasutada ka mängutoa teenust. Näiteks Pärnus asuv Carolina Mängumaa küsib lapse valvamise eest 25 krooni tunnis, eraettevõtja Lily Kurm võtab aga lapsehoidjatasu 15–20 krooni tunnis. Lapsehoidja vahendamise eest soovib Kurm saada Pärnus 500 ja Tallinnas 1200–1500 krooni.
Toetus jääb veel saamata
•• Lapsehoiuteenuse eest tehtud kulutusi hakataks Tallinnas hüvitama alles pärast sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse jõustumist.
•• Toetuse määr oleks käesoleval aastal 1795 krooni.
•• Jõustumise korral sätestab seadus lapsehoiuteenuse sotsiaalteenusena ning annab maavanemale õiguse anda välja vastavaid tegevuslube ja kohustab pidama lapsehoidjate registrit.
•• Toetus määratakse lapsevanemale, eestkostjale või lepingulisele hooldajale, kelle rahvastikuregistri järgseks elukohaks koos lapsega on Tallinn.
•• Laps ei tohi olla kantud ühegi munitsipaal- ega eralasteaia nimekirja.
•• Õigus toetust taotleda tekib pärast vanemahüvitise seaduse alusel saadava hüvitise maksmise lõppemist kuni lapse kooliminekuni.
Tallinn ja selle ümbrus lasteaiakohtade põuas
Haridusameti andmetel soovis tänavu 1. jaanuari seisuga lasteaias kohta 4565 last. Kooli minevate laste arvelt vabaneb umbes 2900 lasteaiakohta. Järjekorda jäävast 1665 lapsest ei vaja ametnike sõnul 746 last tegelikult lasteaiakohta, kuna nad olid 1. jaanuari seisuga nooremad kui aasta ning nende vanematele makstakse vanemahüvitist.
Haridusameti hinnangu kohaselt on järjekorda jääva 919 lapse seas umbes veerand sellised, kel pole kohe lasteaiakohta vaja. “Järjekorda jääb seega 616 last, kes soovivad kohta võimalikult kiiresti,” seisab linnavalituse suve hakul tehtud analüüsis.
Segadused arvutustes
Veerand ehk 25% 919-st on siiski 230 last. Lahutustehe 919 – 230 annab 689 last, mitte 616 last, nagu väidab linnavalitsus.
919-st on maha arvutatud kolmandik, mitte veerand.
Ametliku analüüsi põhjal ootab sel septembril võimalikult kiiresti lasteaiakohta 616 last, vajadus on 44 uue rühma järele.
“Käesoleval aastal loome juurde 16 sõimerühma, kuhu pääseb 384 last,” ütles abilinnapea Kaia Jäppinen linna pressiteates. Ka selles teates on linnavalitsus rehkendamisega veidi eksinud. Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi tohib sõimerühmas olla kuni 14 last (§7 lg 1). 16 rühma mahub 16 x 14 last ehk 224 last, mitte aga 384 last. Seekord on eksitud 11 rühmaga.
Vaatamata uutele rühmadele ei ole kohtade vajadus leeve-nenud Kesklinnas, Pirital, Haaberstis ja Nõmmel, nentis haridusameti peaspetsialist Imbi Viisma.
Viisma sõnul on plaanis järgmisel aastal avada 20 uut rühma, mis annab 280 lisakohta. Abilinnapea Kaia Jäppineni väitel on plaanis aasta lõpus alustada Tehnika tänaval uue lasteaia ehitust, selle valmimisaeg on aga lahtine. Järgmise aasta eelarvesse on Jäppineni sõnul planeeritud lasteaedade majandusraha.
Stabiilne areng kiiresti kasvavas Harku vallas
•• harku vald. Järgmisel aastal on kavas juurde luua kaks lasteaiarühma ning alustada kahe uue lasteaia projekteerimist.
Vallavanem Ott Kasuri sônul on viimase nelja aastaga Harku vallas loodud üle 500 lasteaiakoha ning seetõttu ei ole järgmise aasta eelarves lasteaedadele mõeldud summa hüppelist kasvu planeeritud. “Eelarve ja lasteaedadele kuluvad summad suurenevad proportsionaalselt,” ütles vallavanem. “Praegu oleme taganud selle, et olemasolevad lasteaiad oleksid finantseeritud.”
Järgmisel aastal on kavas lisada Harku lasteaeda 5. ja 6. rühm. Vastavalt arengukavale on kavandamisel uued lasteaiad Pangapealse ja Harku järve piirkonda. “Meil on praegu olemas üks munitsipaalmaja, taotleme riigilt ka ühe lasteaia ehituseks maad juurde. Kui riigilt maad saame, siis ehitame ka lasteaia,“ ütles ta.
Abivallavanem tunnistab
suutmatust
•• viimsi vald. Abivallavanem Endel Lepiku sõnul avatakse uus 80-kohaline lasteaed Randveres järgmise aasta märtsis. Selleks planeeritakse järgmise aasta eel-arvesse 6,9 miljonit krooni. Lisaks kasvavad kahe miljoni võrra eralasteaedadele makstavad summad, kuna teenuse ostmise maht suureneb. Lähema kahe aasta jooksul peaks Lepiku sõnul valda juurde tulema kolm uut eralasteaeda.
“See tuleneb omavalitsuste läbimõtlematust tegevusest,” kõlas Lepiku vastus küsimusele, millest on tekkinud selline lasteaiakohtade põud. “Ega see pole ainuke kiiresti arenevate omavalitsuste probleem, on ka ühissõidukite ja koolidega seotud probleemid, vesi ja kanalisatsioon. Neid vaadates me näeme, kui vaesed me tegelikult oleme. Me ei suuda täita neid üles-andeid, mida seadus on meile pannud,” nentis Lepik.
Lasteaiakohata jääb üle 300 lapse
•• rae vald. Sel aastal jääb lasteaiakohata üle 300 järjekorras olnud lapse.
Vallavanema sõnul ei ole enne 2007. aasta lõppu ühtegi uut rühma valmimas, samas ei ole vallal pakkuda lapsehoiule ühtegi alternatiivi.
“Plaan on, et 2007. aastal hakkame lasteaiakohtade arvu suurendamise nimel süstemaatiliselt tööd tegema,“ ütles Rae vallavanem Raivo Uukkivi.
“Tahame Jüris teha ühe lasteaia juurde kuni kolm lisarühma, lisaks ühe uue, vähemalt 120-kohalise lasteaia,“ ütles ta. Hetkel käib nende projekteerimine.
Peetri külla planeerib vald 120-kohalist lasteaed-algkooli. Selle projekti eskiis on valmis.
Käesoleval aastal lasteaedade peale investeeringuraha ei läinud, suurem osa sellest läks Jüri gümnaasiumi rekonstrueerimisse. Kuid Uukkivi sõnul on 2007. aastal prioriteediks lasteaiad.
Laste arvu
prognoosimine kannab vilja
•• Jõelähtme vald. Vallavanem Andres Umboja sõnul planeerib vald selle aasta lisaeelarvesse raha uue lasteaia tegemiseks. Veel sel aastal on kavas projekteerida ühest Lool olevast hoonest lasteaed. “Idee järgi peaks seal 2007. aastaks olema kahe rühma jaoks ruumid välja ehitatud,“ ütles Umboja. Luuakse kaks 20-lapselist rühma ehk 40 uut kohta.
“Praegu on järjekorras 20 last, aga me prognoosime, et see arv võiks järgmiseks aastaks kahekordistuda,“ ütles Umboja.
“Pearaha maksame, kui vanem leiab kusagil mujal koha. Aga ega lapsevanem ei ole mujale viimisest huvitatud.”
Uuest lasteaiast
leevendust
vaid osaliselt
•• Saue vald. Saue vallavanema Mati Tartu kinnitusel avatakse vallas uus 120-kohaline lasteaed aprillis 2007.
“Maja on varsti valmis,“ lisas ta. “Selleks planeerime järgmise aasta eelarvesse täiendavalt raha.”
Samas lubas Tartu, et vald hakkab maksma 2000 krooni inimesele, kes ei saa lasteaiakohta ning jääb koju last hoidma.
Praegu on Laagris ühes lasteaias 120 kohta ning Tallinnast kaugemal asuvas Ääsmäe lasteaias 40 kohta. Vallas asuv Rocca al Mare eralasteaed pakub 80 kohta.
Väikesel vallal suur probleem
•• kiili vald. Kiili vallavanema Vambo Kaalu sõnul suureneb lasteaedadele minev summa valla järgmise aasta eelarves kümneid kordi. Kavas on ehitada uus lasteaed.
Uus maja annaks lasteaiakoha 120 lapsele. Praeguses lasteaias on 80 kohta. Uus maja saab Kaalu kinnitusel valmis järgmise aasta septembriks.
Peale selle suurenevad kulutused lastehoiule. Kohatasudele minev summa suureneb 1,5 miljoni kroonini. Suurem osa kinnimakstavatest lasteaiakohtadest asub Tallinna linnas. Lisaks tõstab vallavalitsus ka pedagoogide palku, nii et lasteaiakasvatajad hakkavad saama sama palju palka kui õpetajad.
