Sarnaselt teiste riiklike toetustega ei peeta vanemahüvitiselt kinni töötuskindlustusmakset. Lapsega kodus olemine ei nulli varem kogutud töötuskindlustusstaaži. Kui enne lapsehoolduspuhkusele jäämist olete töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset näiteks kaks aastat, säilivad need kaks aastat kindlustusstaaži. Küll ei teki vanemahüvitise saamise ajal kindlustusstaaži juurde, sest kindlustusstaaži arvestatakse ainult selle aja eest, mil kindlustatu on töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset.

•• Kas soodus- ja vanaduspensioni saaja peab oma pensionist maksma töötuskindlustusmakset? Kas töötava pensionäri töötasust läheb maha ka töötuskindlustusmakse?

Töötuskindlustusmaksega on maksustatud ainult kindlustatu töötasu. Riiklikelt toetustelt ega pensionidelt, sealhulgas vanaduspensionilt ja soodustingimustel määratud vanaduspensionilt ei pea töötuskindlustusmakset tasuma.

Vanaduspensionieas töötaja ei ole töötuskindlustuse seaduse järgi kindlustatu. See tähendab, et juhul, kui vanaduspensioniikka jõudnud inimene töötab, ei pea tema töötasult maksma töötuskindlustusmakset ja tal puudub töötuks jäädes ka õigus töötuskindlustushüvitisele. Samuti ei ole kindlustatu töötaja, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension. Aga kui isikule on määratud soodustingimustel vanaduspension ja ta töötab, siis on ta kindlustatu ja tema töötasult tuleb maksta töötuskindlustusmakset kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni.

•• Mida tehakse minu palgast maha võetud kindlustusmaksega siis, kui ma enne vanaduspensionile jäämist ei jää töötuks? Kas saan selle endale?

Kui kindlustatu pole enne pensionile jäämist olnud töötu, ei maksta talle pensioniikka jõudes tema kindlustusmakseid tagasi, sest töötuskindlustus ei rajane kogumise, vaid solidaarsuse põhimõttel. See tähendab, et kõik töötajad tasuvad töötuskindlustusmakset ja töötuse risk on jagatud nende kõigi vahel, sest töötamise ajal on võimatu ette prognoosida, kas konkreetne inimene jääb töötuks või mitte. Need inimesed, kelle tööandjatel läheb paremini ja kes ei koge töötust, maksavad solidaarselt oma töötuskindlustusmaksest kinni nende inimeste hüvitised, kes kaotavad töö näiteks tööandja pankroti või koondamise tõttu.

•• Väikefirma seitse töötajat on tasunud oma töötasust töötuskindlustuse kindlustusmaksed 2005. aasta eest ja nad on seega kindlustuse subjektid. Millised on kindlustatud isikute töötuskindlustushüvitused töökoha koondamisel? Milline on hüvitis ettevõtte likvideerimisel?

Töötuskindlustuse seaduse järgi ei saa töötuks jäämise korral töötuskindlustushüvitist vaid siis, kui vallandamise põhjuseks on töö- või teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotamine, vääritu või korruptiivne tegu, samuti kui töösuhe on lõpetatud poolte kokkuleppel või omal algatusel. Viimati mainitud juhtumil on siiski üks erand – omal algatusel töösuhte lõpetamise korral on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui selle põhjuseks oli tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine. Kõigil teistel töösuhte lõpetamise juhtudel, ka töökoha koondamise või asutuse likvideerimise korral on õigus saada töötuskindlustushüvitist. Kuid hüvitise saamiseks peavad olema täidetud veel kaks põhitingimust: kindlustatu peab olema töötuna arvele võetud ja töötuna arvele võtmisele eelneva 24 kuu jooksul peab ta olema töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuud.

Kui küsija ei pidanud silmas mitte töötuskindlustushüvitist, vaid töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise maksmist, siis seda on tema töötajatel töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral võimalik saada. Seitsme töötajaga ettevõtte puhul on tegemist kollektiivse ülesütlemisega, kui töökohtade koondamise või ettevõtte likvideerimise tõttu lõpetatakse töölepingud vähemalt viie töötajaga. Sel juhul maksab töötukassa koondatud töötajatele töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist sõltuvalt nende pidevast tööstaažist antud tööandja juures ühe kuni kahe kuupalga ulatuses. Töötukassa makstava hüvitise võrra vähendab tööandja omalt poolt makstavat töölepingute kollektiivse lõpetamise hüvitist.