Lapsepuhkuselt naasjad alustavad tööelu otsast
Maire Kalju otsustas uuesti tööle minna siis, kui poeg Markus oli aasta ja seitsmekuune. Nüüdseks on ta töötav ema olnud kaks ja pool kuud. Uue eluoluga oli raske harjuda, tõdes Maire. Pikk päev lapsest eemal, väsimus, pinget lisav uus valdkond, millega tööl tuli tegelema hakata. “Päris alguses oli igatsus lapse järele väga-väga suur. Ja vajadus kontrollida, kas ikka kõik on hästi ja nii, nagu sai kodust minnes kokku lepitud. Siis läks kergemaks, sest tööl läks aeg kiiresti,” meenutas ta. “Kergendavaks asjaoluks on see, et last hoiab minu ema, mitte keegi võõras. Aga ikkagi kraabib hinge ja mõtted lähevad alatihti pisikesele,” ei salanud töötav ema. “Nii valus, et ei näinud, kuidas laps õppis lusikat hoidma ja “mehe moodi” pissima.” Mõttega uuesti lapsehoolduspuhkust jätkata on mänginud vist iga ema.
“Kodutöid teen küll ausalt öeldes palju vähem ja söömisega – söögi tegemisega on ka sedasi, et koju jõudes tegelen kõige parema meelega hoopis lapsega,” rääkis Maire oma muutunud elukorraldusest. “Meil on aega koos olla maksimaalselt kolm tundi, siis läheb Markus magama. Tihti olen väsinud ja lähen varakult koos temaga voodisse. Kui mul poleks laenu/liisingut, oleksin kohe kodus lapse juures tagasi. Kahjuks ei ole võimalik kogu finantspoolt vaid mehe õlgadele asetada.” Mairet häirivad teiste emade repliigid teemal “mina küll nii väikese lapse kõrvalt ei…”. “Nutt tuleb kurku, sest minagi oleksin parema meelega kodus poja juures, aga midagi ei ole teha,” ütles ta.
Tita muutis plaane
Suure hurraaga lapse aastaseks saades tööle naasnud Eve Tuul tundis end esimestel tööpäevadel nii, “nagu võiks tunda teismeline esimest nädalat uues koolis”. Asutus oli sama, tööülesanded samuti, aga elu kiire ning enamik vanadest teada-tuntud kolleegidest suundunud uutele jahimaadele. Isegi faksiaparaat oli uus. “Täitsa vastik, kui äkki enam päris lihtsate asjadega hakkama ei saa,” ütles Eve. Õhtuti ootab ema koju nüüd 1,6-aastane tüdrukutirts. “Ta on ju täitsa tita alles, süda valutab. Aga jah, titadel on see omadus, et nad tahavad süüa ning kuskil elada, issi palgast Eestis aga lihtsalt ei jätku,” nentis ta. Eve laua tunneb asutuses ära selle järgi, et seal on reas kuus eri ülesvõtet väikesest Piiast. “Jube raske on anda endast parimat, kui endal hing haige,” mõtiskles noor ema.
Eve sõbrad mäletavad, kuidas naine rääkis suure kõhuga ringi käies kõigile kõva häälega, et ta naaseb niipea kui võimalik uuesti tööle, sest ei suudaks iialgi “mitte midagi tegemist” taluda.
Maris Kullil oli määravaks kallutajaks dilemmas “tööle või mitte” asjaolu, et uude töökohta lubati laps kaasa võtta. Nimelt tegi Maris läbi kohaliku lasteaia õpetaja ametikoha täitmise konkursi. Aasta ja kahekuune Eva Marleen läks koos emaga tööle. “Ta oli väga seltsiv ja pidas end hästi üleval. Aga probleemiks said pikad päevad – kõik see oli lapse jaoks väga kurnav,” rääkis naine. Väike tüdruk muutus iga päevaga õnnetumaks – tema ema otsustas tööelu esialgu edasi lükata ning jätkas ametlikult lapsehoolduspuhkust: “Sügisest, kui Eva Marleen saab koha omavanuste rühmas, proovime uuesti.”
Kas seadust rikutakse?
Õigus töökohale
õigus puhkust jätkata
•• Eesti seadused lubavad kas emal või isal (või ka näiteks vanaemal) ametlikult lapsehoolduspuhkusel olla kolm aastat.
Sel ajal ei tohi tööandja kodusolija töökohale näiteks uut tähtajatu töölepinguga inimest värvata. Või kui ka värbab, peab naasja saama tagasi sama (või samaväärse) töökoha samadel tingimustel (paremaks võib neid alati muuta).
•• Vahepeal katkestatud lapsehoolduspuhkust võib kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni igal ajal jätkata.
•• Vestlused paljude noorte lapsevanematega näitavad kahjuks, et nii roosa Eesti elu siiski pole – seadused on üks asi, tegelikkus hoopis teine. Pane enda või oma pereliikme töölenaasmise lugu kirja ja saada aadressil agne.narusk@epl.ee.
Kommentaar
Anneli Salk
psühholoog
Iga muutus nõuab omajagu kohanemist, nii on ka emal lapsepuhkuselt tööle tagasi minekuga. Väga oluline on õige ajastatus ja ettevalmistus. Kui ema ja laps pole psühholoogiliselt elumuutuseks valmis, võib sellest tekkida palju probleeme. Tähtis on planeerida, kes, kus ja kuidas last hoiab, kui ema on tööl, ning milline on isa panus. Senikaua, kuni ema oli lapsega kodus, olid ilmselt ka kodused tööd ja lapse eest hoolitsemine valdavalt tema õlgadel. Nüüd see muutub ning uus elukorraldus ei pruugi peres kohe sujuda.
Tööle naastes on oluline realistlikult suhtuda töö mahtu ja tööaega. Kui laps on väga väike, on hea variant osalise töökoormusega koht – et jõuaks end lapse ja töö vahel jagada. Selle üle ei tasu küll muretseda, et töölt eemal oldud aja jooksul on professionaalsus vähenenud – tasapisi jõuab vanu teadmisi meenutada ning uusi oskusi juurde õppida. Peaasi et ei valita töökohta, mis nõuab jäägitut pühendumist, sest selleks pole väikese lapse kõrvalt sobiv aeg. Küll lapse kasvades jõuab karjääri teha ning end erialaselt teostada.
