Lars Christensen Kreeka kriisist: kas see on Kreeka lõpp või hoopis uus algus?

 (16)
Lars Christensen
Lars ChristensenFoto: Andres Putting

Me oleme seda kõike varem juba näinud, kirjutab endine Danske Banki legendaarne peaanalüütik Lars Christensen oma ajaveebis. Panganduskriis, pankrott ja eurotsoonist väljumise stsenaariumis pole Kreeka kontekstis midagi uut, kuid tundub, et nüüd võib see kõik juhtuda korraga ja väga kiiresti.

„Ei saa öelda, et ma oleksin selle üle üllatunud – pigem üllatab mind, et see kõik nii kaua aega on võtnud. Kahjuks ei ole see üllatav mitte kellegi jaoks, kes on õppinud majandust ja rahandust. Me oleme seda kõige juba varem näinud,“ nendib analüütik.
Christensen meenutab, mida ta kirjutas 2011. aastal:

„Sündmused, mida me näeme neil päevil Kreekas toimumas, pakuvad majandusajaloolastele tulevikus kahtlemata uurimisainest. Sarnasused varasemate kriisidega on siiski silmatorkavad. Ma olen juba varem juhtinud tähelepanu sarnasustele Euroopa, eriti Saksmaa võlakriisile aastal 1931. Kahtlemata on palju õppida ka 2001-2002. aasta Argentina kriisist.

Neil kõigil on üks ühine joon – kombinatsioon jäigast rahapoliitikast (kullastandard, valuutakomitee ja euro), karmid eelarve kasinusmeetmed, mis viivad valitsuse kokkuvarisemiseni, ning rahvusvaheline üldsus, mis püüab meeleheitlikult probleemi lahendada, kuid siseriiklikud poliitilised sündmused muudavad selle päästeoperatsiooni võimatuks. Ajaloolised sarnasused on väga hirmutavad.
Mul pole õrna aimugi, milliseks kujuneb see kõik Kreeka jaoks, kuid 1931. aasta Saksamaa ja 2001. aasta Argentina ei jäta optimismiks eriti ruumi, kuid me saame ajaloo õppetundidele toetudes selleks vähemalt valmistuda.

Seotud lood:

Ma soovitan süveneda, milline näeb välja sündmustejada ja ajakava välja Argentina kriisi puhul. See on väga sarnane sellele, mis toimub praegu Kreekas."

„Nii kirjutasin ma aastal 2011. Sellest ajast on Kreeka rahvas veel neli aastat majandus- ja sotsiaalsetes raskutes viselnud, niisiis küsige endilt – kui halb oleks alternatiivne lahendus?“ kirjutab Christensen.

„Ja lõpetuseks üks speukaltsioon: kui asi läheb Grexitini, tähendab see minu prognoosi kohaselt juba alanud pangajooksu tõttu paari kvartalit negatiivset majanduskasvu, kuid pärast seda Kreeka toibub. Rahakriisi kägistavast haardest vabanemine oleks Kreeka majanduse jaoks positiivne stsenaarium,“ märgib analüütik.

Christensen nendib, et otse loomulikult on väga keeruline positiivseks jääda, sest järgmise dekaadi jooksul seisab Kreeka taas silmitsi juba uue kriisiga, mille märksõnadeks on nõrk majanduskasv ja kõrge inflatsioon, kuna riigi rahaprobleemid jäävad ilmselt lahendamata. Nagu see juhtus Argentiinas...