Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette, et alates 1. jaanuarist 2017 kehtib majutusteenusele 14% suurune käibemaksu määr. Niisiis hakkab sellest hetkest Eesti elama lisaks kolmele koduvärvile ka kolme käibemaksumääraga. Ühtlasi võib alustada kihlvedudega, millal ülejäänud 9%-lised maksumäärad kõrgemale tasandile „optimeeritakse“ — ikka maksusüsteemi efektiivsuse huvides.

Võrreldes algselt plaanituga - 20% maksumäär kohe 2016. aastast - peaksid majutusettevõtjad suisa õnnelikud olema. Aga millegipärast ei ole. Mis teha, kui meie maksumaksjad nii mõistmatud on.

Seletuskiri loomulikult pakatab optimismist. Meie lühike (loomulikult kallutatud) kokkuvõte kogu jutust on järgmine: hotellidel on raha nagu raba, hinnad võib-olla tõusevad, aga võib-olla ei tõuse ka, aga see polegi oluline, sest kui turistid Eestisse tulevad, siis nad tulevad nagunii, ja kui nad Eestisse ei tule, siis nad ei tule nagunii, konjunktuuriinstituudi analüüs ei loe midagi (sest seal küsitleti hotellide omanikke, aga nemad ju valetavad) ja üldse — turism on rikaste lõbu ja neil peaks olema häbi teiste arvelt madalamaid makse nautida jne.

Originaalis: Seaduseelnõu koostamise eesmärk on suurendada riigitulude laekumist ning muuta maksusüsteemi efektiivsemaks, vähendades käibemaksuerisusi. Käibemaks on üldine tarbimismaks riigieelarve tulu saamiseks. Muudatus on kooskõlas OECD poolt Eestile antud soovitusega kaotada ära ebaefektiivsed käibemaksuerisused, kuna need pole sihitud neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Ebaefektiivsete maksusoodustuse vähendamine on suund maksumaksjate võrdse kohtlemise ja maksusüsteemi neutraalsuse tagamisele.

„Ekseldajad“ on ka välja arvutanud, et see afäär toob riigile 2017. aastal 10,2 miljonit eurot lisatulu. Kuidas see summa saadud on, selle kohta ei ütle seletuskiri midagi. Õige kah, muidu linnarahvas hakkab jälle tänitama. Huvitav on teada ka seda, et käibedeklaratsioonile uue lahtri lisamine läheb riigile maksma umbes 60 000 eurot. Keegi igatahes saab õnnelikuks. Siit ka vihje „juhmidele külameestele“ — lõpetage see mõttetu majutusäri ja hakake parem tegelema IT-äriga, näiteks pakkuma e-residentidele e-majutust koos digitaalse hommikusöögi ja virtuaalse kanuumatkaga…

Kuna selles küsimuses on vastaspoolte seisukohad eriti reljeefselt välja joonistunud, siis ei hakanud EML selle eelnõu kohta ametlikke kirju üldse välja saatmagi, nagunii sellest mingit kasu ei ole. Aga kui mõni Rahandusministeeriumi ametnik peaks kunagi sattuma seda artiklit piiluma, siis anname mõned vihjed, kuidas saaks „vastiku“ turismi Eesti täielikult välja suretada.

Esiteks, käibemaksudirektiiv lubab kehtestada lisaks vähendatud maksumääradele ka tavapärasest kõrgemat maksumäära.

Teiseks, kiiremas korras tuleks ära kaotada tax-free kaubandus, sest sellest võidavad ainult rikkad välismaalased, kes ei vaja Eesti riigilt mingit sotsiaalabi. Täiesti ebaefektiivne maksuerand!

Kolmandaks, sama loogikaga sobiks hästi ka see, kui hakata maksustama rahvusvahelisi lennu- ja laevareise. Direktiiv muide lubab seda! Praegune nullmäär on ju „ajutine erand“ ja Eesti kui eesrindlik eranditapja võiks ka siin olla esirinnas ja hakata nõudma kõikidelt Eestisse lendavalt lennukompaniidelt käibemaksu Eesti territooriumi kohal lennatud kilomeetrite eest (otse loomulikult kehtiks see kohustus ka kõikidele lennupileteid müüvatele reisibüroodele kogu maailmas). Sest lennukiga lendavad ju rikkad inimesed, kellele pole vaja „lennukilt raha külvata“.

Sellega oleks ka hotellide probleem edukalt lahendatud, sest ükski turist enam Eestisse ei jõuaks. Isegi kui mõni maad mööda liikuv seikleja tõesti suudab Lätist kainelt läbi sõita, võiks teda Eesti piiril tervitada näiteks teemaksuga (soovitavalt võiks see olla kohalik maks, mida kogutakse iga valla piiril uuesti).

Üks tähelepanek veel.

Kõige rohkem võidavad käibemaksu tõusust ärikliendid — need, kes kannavad hotelliarve „firma kuludesse“ ja saavad sisendkäibemaksu maha arvata (välismaa ettevõtjad saavad Eestis makstud käibemaksu nn VAT refund süsteemis tagasi küsida). Kui hotellipidaja võtab osa käibemaksutõusust enda kanda, siis järelikult käibemaksuta hind väheneb.

Palju õnne! Võib-olla ongi hoopis tegemist konverentsiturismi edendamise varjatud meetmega?