Kõige edukamad maksumaksjad oleksid uue süsteemi järgi kütuse, tubaka ja alkoholi maaletoojad, sest nemad maksavad nendelt toodetelt aktsiisi ja kogu hinnalt ka käibemaksu. Selleks, et saada edetabelis esikoht, tuleb müüa oma toodet siseturule, toode peab olema aktsiisiga maksustatud, toodangu tooraine tuleb kas ise ammutada või importida, ettevõte peab olema monopoolses seisundis ning ettevõttes peab olema võimalikult palju töötajaid. Kas arvasite ära, kellest jutt käib?
Edaspidi oleksid kõik eksportöörid häbis ja nende allhankijad au sees, sest allhankijad maksavad riigile ära selle sama käibemaksu, mille eksportijad tagasi küsivad. Eriti „kahjulikud“ hakkavad olema need ettevõtjad, kelle töötajad maksavad makse välismaal (nt ehitajad Soomes) ja Eestis tehakse ainult kulusid (nt raamatupidamisteenus või bürookulud), millelt küsitakse käibemaksu tagasi.
Kuna tulemusi hakatakse avaldama kvartali kaupa, siis saavad oma „vitsad“ ka kõik hooajaliselt tegutsevad ettevõtjad nagu põllumehed või hotellipidajad, kes peavad lisaks eluvõõrale maksuametnikule hakkama tulevikus ka ajakirjanikele seletama, miks jaanuaris vili ei kasva ja turistid rannas ei päevita.
Mis oleks selle kõige tulemus? Maksumaksjate edetabeli tipus hakkavad laiutama suured kaubandusketid ja teenusemüüjad, kes sisuliselt osutavad maksuametile inkassoteenust – koguvad tarbijatelt käibemaksu kokku ja kannavad maksuametile üle. Need ettevõtjad, kes toodavad välisturgudele ja kes tegelikult toovad Eestisse sisse kogu selle raha, mida „edukad“ maksumaksjad siin karusellina keerutama ja pööritama hakkavad, naelutatakse häbiposti kui kõige suuremad maksupetturid ja teiste arvel elavad parasiidid. Maksumaksjad aetakse omavahel tülli, ajakirjandus koostab mittemidagiütlevaid edetabeleid, ametnikud ajavad rinna punni, aga Eesti majandusele ei tõuse siit sentigi lisatulu.
Kui lisada siia juurde teine kavandatav seadusemuudatus, mille kohaselt pikendatakse enammakstud maksude tagastamise üldine tähtaeg 30 päevalt 60 päevani, siis mina ei oska sellest järeldada muud kui et valitsus on otsustanud Eesti ekspordi välja suretada. Eksportijate jaoks on kiire käibemaksutagastus väga oluline ja isegi teadmine, et maksuamet võib suvalisel hetkel viidata uuele seadusele ja venitada ilma mingi põhjuseta maksutagastusega praegusest poole kauem, võib ettevõtte tegevusele väga halvasti mõjuda. Asjapulgad võivad küll lubada, et suurem osa saab käibemaksu 3 päevaga tagasi, aga kui jõuab kätte päev, kus Euroopa parima rahandusega riigil on ootamatult raha otsas ja tuleb valida – kas võtta pangast kõrge intressiga laenu või oma ettevõtjalt intressita laenu, siis ma ei ole sugugi kindel, et otsustajatel on julgust valida esimene variant.