Lasse Lehis: sõnaga „manifest“ hirmutatakse nõrganärvilisi
Lasse Lehis kirjutab maksumaksjate liidu häälekandjas MaksuMaksja, et tööandjate ja töötajate manifestide meediakajastuse järgi tundub sõna „manifest“ olevat kasutuses nõrganärviliste hirmutamiseks, kuid tegelikult on paanikat tekitatud vaid tööandjate manifesti üksikutest punktidest:
Üks kuulus manifest algas sõnadega „Üks tont käib ringi mööda Euroopat“. Nüüd on selle tondi käigud Euroopas küll lõpuni käidud, kuid Eesti selle sügise poliitikataevas tundub olevat sõnast „manifest“ endast üks paras tont saanud, millega nõrganärvilisi hirmutada. Vähemalt nii võiks kokku võtta suure osa tööandjate manifesti meediakajastusest. Töötajate manifestist on vähem juttu olnud, aga eks see teos ole ka ise esimese manifesti vastukaja või pigem paroodia.
Kuna tööandjate manifesti paljud teemad jäävad väljapoole valdkondi, milles maksumaksjate liit tavaliselt seisukohti kujundab, siis me ei hakkagi kiitma, laitma ega kommenteerima, vaid trükime nii tööandjate kui töötajate manifesti lihtsalt ära. Las igaüks loeb ja kujundab seisukoha ise. Meile meeldiks väga, kui nendes manifestides toodud mõtete üle toimuks sisuline arutelu, mitte ei hakataks tööandjaid ja töötajaid üksteisele vastandama. Paraku tundub, et valimiste-eelne aeg ei sobi targa jutu ajamiseks.
Mõne repliigi võiks poetada tööandjate manifesti maksupoliitika osa kohta. Need seisukohad kattuvad üldiselt EML omadega ja midagi revolutsioonilist seal ei sisaldu. Igati oleme nõus sellega, et maksusüsteem ei vaja põhimõttelist ümberkorraldamist ega uusi maksuliike, küll aga maksukoormuse alandamist. Edasised ettepanekud puudutavadki pigem detaile, kus meie rõhuasetused on lihtsalt veidi erinevad, võrreldes tööandjate keskliidu omadega.
Näiteks kui rääkida ettepanekust kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir, siis EML on sellega igati nõus, kuid lisab omalt poolt, et ka väikesepalgaliste töötajate maksukoormust tuleks vähendada, milleks sobiks kõige paremini sotsiaalmaksu alampiiri langetamine ja maksuvaba tulu tõus. Seoses „tarkade töökohtadega“ võiks mainida ettepanekut, et lühikest aega Eestis töötavatele välismaalastele makstavad tasud võiks üldse sotsiaalmaksust vabastada. Meie seisukohast ei oleks need muudatused isegi mitte niivõrd seotud majanduse elavdamise või tööhõive suurendamisega, vaid oleksid vajalikud pigem sotsiaalkindlustuse üldisest loogikast tulenevalt – makstavad maksed peavad olema mingis seoses hiljem saadava vastutasuga. Kui vastutasu puudub või on ilmselt ebaproportsionaalne, ei ole õige makset koguda.
Veidi elevust ja ilmselt ka vääritimõistmist on tekitanud ettepanek muuta sotsiaalmaks töötaja töötasult kinnipeetavaks maksuks. Ma ei usu, et selle ettepaneku mõte oleks olnud töötaja sissetuleku vähendamine, pigem peeti siiski silmas seda, et arvestuslik brutopalk suureneb sotsiaalmaksu võrra. Oleks see nii ka manifestis kirjas olnud, oleks ehk üks probleem vähem olnud. Samas kui eeldada, et töötaja netotasu jääb samaks, oleks tegemist puhtalt kosmeetilise muudatusega, mis tekitaks maksuarvestuses vaid segadust. Ma ei looda, et tavaline tööinimene hakkaks Eesti riigi asjadesse kuidagi teisiti suhtuma, kui ta näeb oma palgalehel suuremat bruto- ja netotasu erinevust. Keda maksuasjad huvitavad, oskab tööjõu maksukoormust ka praegu välja arvutada. Keda ei huvita, seda ei hakka ka siis huvitama, kui maksuarvestus pea peale keerataks. Üks positiivne moment võiks olla see, et meie töötajate brutopalk paistaks rahvusvahelises statistikas natuke parem välja, samas tõsisemates palgavõrdlustes võrreldakse nagunii omavahel kas tööandja palgakulusid või töötaja netopalkasid.
Küll võiks sotsiaalmaksu osas teha mõned sisulised muudatused. Näiteks on EML välja käinud idee, et sotsiaalmaksu pensioni- ja ravikindlustuse osad tuleks eraldada iseseisvateks maksuliikideks, mis võimaldaks kehtestada neile eraldi alam- ja ülempiirid ning hakata rakendama ka ravikindlustuses „teisele sambale“ sarnanevat isiklikku kindlustuse osa.
Erisoodustuste maksustamise osas teeme täiendavalt ettepaneku kõrvaldada mõned põhjendamatud bürokraatlikud piirangud, mis takistavad ettevõtjatel normaalset tööd — näiteks lähetuse majutuskulude hüvitamise piirmäärad. Samuti tuleks tõsta isikliku auto kasutamise eest makstava hüvitise piirmäära ning taastada Eesti-sisese lähetuse maksuvaba päevaraha.
Toetame ka ettepanekut vähendada jaotatud kasumi tulumaksukoormust, kuid täiendavalt teeme ettepaneku anda lisaks tütar- ja sidusettevõtjatest saadud dividenditulule maksuvabastus ka nende osaluste võõrandamisest saadud kasumiosale. Ülevaatamist vajaksid ka füüsilise isiku kinnisvara- ja väärtpaberitulude maksustamise reeglid, mis praegusel kujul tekitavad teatud olukordades topeltmaksustamist.
Lõpetuseks tuletaks meelde, et lisaks tööandjatele ja töötajatele on olemas ka sellised imelikud olendid nagu füüsilisest isikust ettevõtjad. Kuna nende eest ei ole keegi veel manifesti kirjutanud, siis proovime selle lünga ise täita.
Viimastel aastatel on registreeritud FIE-de arv kahanenud ligi kaks korda ning oma osa sellel on kindlasti ka ebasoodsal maksukeskkonnal, mis eelistab paljudes aspektides äriühingu kasutamist FIE staatusele.
EML arvates tuleks FIE-dele laiendada töötajatele kehtivaid sotsiaalmaksu alampiiri erandeid (näiteks ei kehti sotsiaalmaksu kuumäär praegu üliõpilastele ja väikelaste vanematele ning värskelt tööle rakendatud endistele töötutele), tuleks kaotada tulumaksuarvestuses kehtiv kulude edasikandmise 7-aastane tähtaeg, samuti tuleks rakendada FIE haiguspäevadele vastavale tuluosale sotsiaalmaksuvabastust ning lubada ettevõtlustulust maha arvata töötajatele kehtivates maksuvabades määrades autohüvitist ja lähetuse päevaraha. Tuleks ka vähendada FIE sotsiaalmaksu ülempiiri.
