Lasse Lehis sotsiaalmaksuseaduse muutmisest: see piinlik maksulangetus tuleks ära jätta
Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu põhisisu on lühike ja konkreetne: sotsiaalmaksu määr on alates 1. jaanuarist 2017 32,5% ja alates 1. jaanuarist 2018 32%. Saime ka lõpuks teada, et vähendatakse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mida kavatsetakse haigekassale kompenseerida täiendavate eraldistega muude maksutulude arvelt. Sotsiaalmaksu laekumise vähenemist prognoositakse 2017. aastal 40,5 miljoni, 2018. aastal 86 miljoni ja 2019. aastal 91 miljoni euro võrra.
Erinevalt Riigikantselei „ekseldajast“, kes ühes kuulsas tabelis arvutas sotsiaalmaksu vähenemise kohe joonelt töötaja netopalgaks, on seletuskiri veidi tagasihoidlikum, ennustades, et „pikemas vaates kasvatab maksumuudatus töötajate netosissetulekut“.
Mida EML selle eelnõu kohta arvas?
Võib-olla et isegi esimest korda meie organisatsiooni ajaloos on juhtunud nii, et me ei kiida maksulangetust heaks. EML on seisukohal, et sotsiaalmaksu vähendamine sellises ulatuses ei anna tööandjatele piisavalt suurt efekti, et luua uusi töökohti või viia majanduses läbi struktuurseid reforme. EML on ühel meelel nende ettevõtjatega, kes leiavad, et neil on piinlik saada maksuvähendust, millega kaasnev kütuseaktsiis tõus ja majutusasutuste käibemaksumäära tõstmine kahjustavad Eesti majandust ja halvendavad paljude inimeste toimetulekut.
EML teeb ettepaneku jätta ära sotsiaalmaksu määra langetamine ning selle asemel kaaluda muid meetmeid, mis oleksid eelarvele vähem koormavad, kuid annaksid teatud tööandjate gruppidele olulist efekti.
Näiteks: sotsiaalmaksu lagi; maksuvabastus Eestis ajutiselt töötavatele välismaalastele; miinimumkohustuse (kuumäära) kaotamine või vähendamine, et soodustada osalise tööajaga töötamist; võimalikud erisused alustavatele ettevõtjatele, maapiirkondadele jne. Mõtlesime ka hiljuti lõppenud „Siili“ okaste peale ja tegime ettepaneku tunnustada neid tööandjaid, kes säilitasid oma töötajatele õppuste ajaks kogu töötasu, ning vabastada see palgakompensatsioon sotsiaalmaksust.
Artikkel on osa EMLi ajakirjas MaksuMaksja ilmunud analüüsist.
