Lasse Lehis: Vabaerakond rikkus poliitika põhireeglit - makse langetavad targad poliitikud, maksutõusud tekivad alati ise

 (123)
IRL Ohtlike ideede festival
Lasse LehisFoto: Eero Vabamägi

Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis nendib, et Vabaerakond tegi koalitsiooniläbirääkimistel "kohatu" vea, kui nõudis, et maksulangetuste lubaduste kõrval tuleb kohe kokku leppida selles, millise maksutõusuga need kompenseeritakse.

Sellel nädalal räägiti palju ettevõtte tulumaksust. Sellest maksust ma võiksin kirjutada palju. Ilmselt rohkemgi, kui keegi lugeda viitsiks. Sestap ma jätan selle osa vahele ja lähen kohe asja juurde.

Miks oli Vabaerakonna ettepanek „kohatu“? Sellepärast et nad soovisid kirjutada koalitsioonilepingusse lisaks maksulangetuste lubadustele ka see, mille arvelt need lubadused täidetakse. Midagi sellist ei ole varem juhtunud. Koalitsioonileping on see koht, mis edastab rahvale rõõmusõnumit – parim, ilusam ja targim osa valitutest on asunud Eesti elu uueks looma.

Kui lugeda eelmiste valitsuste koalitsioonilepinguid ja Riigi Teatajas avaldatud seadusemuudatusi, siis me näeme selgelt, et nendel seadusemuudatustel, mis maksumaksja taskust raha ära võtavad, üldjuhul koalitsioonilepingus kohta ei ole. Kui, siis võib-olla midagi ähmaselt pahede maksustamisest või ebaefektiivsete maksusoodustuste ärakaotamisest (milliseid soodustusi silmas peetakse, saame me teada siis, kui need soodustused ongi ära kaotatud). Kõik ülejäänud maksutõusud tekivad kas rutiinse eelarveprotsessi käigus tekkinud „kiireloomulisest vajadusest rakendada meetmeid eelarvepositsiooni parandamiseks“, mõne seaduse sappa sattunud „redaktsiooniliste täpsustuse“ kaudu, Euroopa Liidu nõudmisel, agarate ametnike omaloominguna või muul arusaamatul viisil, mida hiljem keegi enam täpselt ei mäleta ja mille loodetavasti ka valijad järgmisteks valimisteks ära unustavad.

Seotud lood:

Eelneva jutu tõestuseks toon mõned tsitaadid. Eelmiste valitsuste koalitsioonilepinguid läbi töötades õnnestus leida vaid paar üksikut kohta, kus tõesti oli konkreetselt ja arusaadavalt kirjas maksutõus. Kõige rohkem oli neid viimases, 2014. aasta lepingus (tubaka- ja alkoholiaktsiisi täiendav tõus, erimärgistatud kütuse kasutusala piiramine), kuigi osaliselt puudutasid need juba riigikogus vastuvõtmist ootavaid eelnõusid, mis valmistati ette eelmise koalitsiooni ajal, kes midagi sellist ei lubanud (näiteks sõiduautode sisendkäibemaksu piirang, käibedeklaratsiooni lisa). 2011. aasta lepingust leidsin sellise mehise lause „Langetame 1. jaanuarist 2012 tulumaksusoodustuse ülempiiri 1920 euroni“. Ülejäänud tekstid oli kõik mitte just ülemäära konkreetse sisuga (vt tsitaate allpool).

Selles mõttes ma olen täiesti nõus nendega, kes ütlesid, et Vabaerakonna käitumine oli kohatu. Kohatult ja pretsedenditult aus oli välja öelda, et mastaapne tööjõumaksude langetus vajab katet vähemalt sama mastaapse maksutõusuga. Ja et just nimelt koalitsioonilepingusse tuleks kirja panna, milliseid makse tõstetakse, millal tõstetakse, kui palju tõstetakse ja keda see konkreetselt mõjutab. Mitte nii, et kahe aasta pärast ilmub näiteks kooseluseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse lõppu rakendussäte, millega tehakse tulumaksuseaduses „tehniline täpsustus“ ja asendatakse kogu tekstis sõnad „jaotatud kasum“ sõnadega „jaotamata kasum“ vastavas käändes.

Mõista-mõista, mis see on? Maksutõusud koalitsioonilepingute keeles

Reformierakond & SDE 2014:

• Inimeste sissetulekute kasvatamiseks, majanduskasvu ergutamiseks ja uute töökohtade tekkeks eelistame maksukoormuse kandumist tööjõu maksustamiselt ressursside kasutuse, saastamise ja eluiga lühendavate ning tervist kahjustavate harjumuste maksustamisele.

• Seame sihiks vähendada maksukoormust madalatululistel ning maksuerandeid, mis loovad eeliseid neile, kes ise kõige paremini hakkama saavad.

• Sätestame uued keskkonnatasud aastateks 2016-2020.

Reformierakond & IRL 2011:

• Järgime põhimõtet, et sotsiaalvajadusi rahastatakse kogutud maksudest, mitte maksude kogumatajätmisest.

• Reformime erimärgistatud kütuse maksuerisuste süsteemi, pakkudes teatud valdkondades asemele otsetoetusi.

• Analüüsime valitsuse kinnitatava tulumaksusoodustusega mittetulundusühenduste nimekirja pääsemise tingimusi

Pühast vaimust sündinud maksutõusud, mida mitte keegi pole mitte kunagi lubanud

Käibemaks

• Üldise maksumäära tõus 18-lt 20-le protsendile (2009)
• Soodusmäära tõus 5-lt 9-le protsendile (2009)

• Soodusmäära rakendusala piiramine: meditsiiniseadmed, keemilised kahjuritõrjevahendid, soojusenergia ja tahkekütused (2007), ohtlike jäätmete käitlemine, matusetarbed ja -teenused, teatri- ja kontserdipiletid (2009)

Tulumaks

• Mahaarvamiste kaotamine: abikaasale, vanemale või lastele soetatud eluaseme laenu intressid (2005), maksuvaba tulu esimeselt lapselt (2009), õppelaenu intressid (2010), ametiühingu liikmemaksud (2010), annetused erakondadele (2010), annetused avaliku sektori üksustele (2011)

• Mahaarvamiste ja maksuvähenduste piiramine seoses maksuvaba välistuluga (2011), pärandina saadud vara maksustamine ilma soetusmaksumust arvestamata (2015)

Maksuvabastuste kaotamine või piiramine: Eesti-sisese lähetuse päevaraha (2009), tulu investeerimisriskiga hoiustelt ja elukindlustuslepingutelt (2011), eluaseme müük sagedamini kui 2 aastase vahega (2012), isikliku sõiduauto hüvitis ilma sõidupäevikut pidamata (2014), põllumajandustoetused (2015), osa stipendiume ja auhinnarahasid (2015)

• Tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuse nimekirja pääsemise võimaluste piiramine (2007, 2011, 2015)

• Sõiduauto erisoodustuse hinna tõstmine (2001, 2003, 2009)

Sotsiaalmaks

• Minimaalse maksukohustuse aluseks oleva kuumäära tõstmine (2001, 2006, 2007, 2008, 2009, 2013, 2014, 2015, 2016)

Töötuskindlustus

• Maksemäärade tõstmine (2009)

Hasartmängumaks

Maksumäärade tõstmine (2002, 2005)
• Uued maksuobjektid: kaubanduslik loterii (2009), õnnemänguturniir (2009), kaughasartmäng (2010)

Kütuseaktsiis

• Uued maksuobjektid: kivisüsi, pruunsüsi, koks, põlevkivikütteõli (2005), elektrienergia, maagaas (2008), põlevkivi (2011)

• Erimärgistatud diislikütuse ja kerge kütteõli kasutamisvaldkondade piiramine: paiksed mootorid, kaevandus-, metsandus- ja ehitustööd (2012), raudteevedu, laevaliiklus, kütmine, soojuse ja elektrienergia tootmine (2015)

Nimekirjas ei ole toodud kohalike omavalitsuste otsustatud maksutõuse (maamaksu määra tõstmine, kohalike maksude kehtestamine), aktsiisitõuse ning muid maksulaadseid koormisi (riigilõivud, keskkonnatasud). Samuti ei ole siin mainitud neid seadusemuudatusi, mis on maksumaksjat ebasoodsalt mõjutanud suurema halduskoormuse või bürokraatia kaudu (uued deklaratsioonid, lisad, aruanded jne).