„Kõik, mis Eesti Pandipakendile ja üle 300 tootjale ning maaletoojale 2016. aastal alanud Läti piirikaubandusega kaasnes, on olnud meeletu energia raiskamine,” meenutab sel suvel Pandipakendi juhi ameti maha pannud Rauno Raal. Tohututes kogustes pudelitel-purkidel, mis Läti piiripoodidesse müüki läksid, tuli vahetada triipkoode, sest Eestiga samu koode kasutada ei tohi – teatavasti Lätil taaratagastussüsteem puudub, kuid meil toimib see pakendiseaduse sunnil juba 2005. aastast. Siiski ei saa Eestis Läti taarat raha eest ära anda. „Koodide muutmine tundub lihtne asi ja ega see töö ju kuskilt välja ei paista, aga sellega kaasnesid kõigile kulud ja seda energiat oleks võinud kasutada päriselt millegi arendamiseks, näiteks taarapunktide kõikuva kvaliteedi parandamiseks.”

Teiseks on Raalil kahju sellest, et Läti alkoralli pidurdas ka plaani rajada Eestisse plastpudelite helvestamise tehas, mis oleks tema sõnul olnud parim näide ringmajanduse juurutamisest Eestis. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus oli nõus andma kolm miljonit maksva tehase rajamiseks miljon eurot toetust. Siiski ei julgetud investeeringut teha, sest piirikaubanduse kasvul ei näinud lõppu tulevat.