Läti alkoralli läbi? Enam ei käida regulaarselt piiri taga alkoholivarusid täiendamas

Kui märtsis tunnistas viiendik Lätist alkoholi ostnud eestlastest, et teeb seda vähemalt kord kuus, siis nüüdseks on nende osakaal kukkunud kümnendiku peale.

Samal ajal on veidi kasvanud nende osa, kes hangivad Lätist alkoholi harvemini kui kord kuus, ent see ei ole vastava küsitluse teinud Kantar Emori uuringujuhi Aivar Voogi kinnitusel enam seotud teadliku ja süsteemse koduste alkoholivarude täiendamisega.

"Suviti reisivad inimesed rohkem ka Lätis ja eks nad ostavad endale seal ikka lahjemat või kangemat kraami, selles pole midagi imestamisväärset," märkis ta. "Olulisem on see, et varasemast kaks korda vähem on neid, kes võtavad vaevaks Lätti spetsiaalselt joogi järele sõita," lisas Voog.

Kantar Emori uuringujuhi sõnul on naaberriigist alkoholi ostmine kaotanud ka suure osa oma varasemast emotsionaalsest laetusest. Leidus omajagu neid, kes tahtsid riigile kõrgete aktsiiside tõttu põhimõtteliselt trääsa näidata, aga see põhjus on aktsiisilanguse järel ära langenud. "Uurisime ka Lätis napsi ostvate inimeste emotsioone ja kui veel juunis ütles 40% küsitletutest, et on ostukogemusest ja tekkinud tundest võlutud, siis augustis oli neid kaks korda vähem. Ostmist kogetakse pigem tavalise tegevusena," selgitas ta.

Lõppkokkuvõttes on Lätist ostetud alkoholi osatähtsus Eesti elanike tänavustest alkoholiostudest kahanenud augustikuise küsitluse andmeil 18%ni, eelmisel aastal samal ajal kinnitas 24%, et nad on ostnud naaberriigist alkoholi.

Aivar Voog lisas, et alkoholi üldine tarbimine Eestis püsib üsna muutumatuna, 18-74aastastest elanikest on ostnud tänavu alkoholi 83%, mis on sarnane varasemate aastate augustikuudega. "Suvel ostetakse alkoholi sagedamini kui aasta esimestel kuudel," lisas ta.

Uuringu käigus küsitleti ajavahemikus 15.-21. august kokku 1166 inimest.