Läti eelarvedefitsiit ulatub 8,7 miljardi kroonini
Seejuures olid peamised riigieelarve tulud mais 230,97 miljonit latti (5,1 miljardit krooni), kulud aga 240,36 miljonit latti (5,3 miljardit krooni), mistõttu defitsiit suurenes eelmisel kuul 9,39 miljoni lati (207 miljoni krooni) võrra, vahendas LETA.
Läti riigieelarve tulud ulatusid alates jaanuarist 1,168 miljardi latini (25,8 miljardit krooni), kulusid on aga 1,491 miljardi lati (33 miljardit krooni) eest, mistõttu riigi eelarvedefitsiit on kokku 323,2 miljonit latti (7,1 miljardit krooni). Sellele lisandub veel 72 miljoni lati (1,6 miljardi krooni) ulatuses lisaeelarve defitsiiti, mis teeb riigi kogudefitsiidiks 395,21 miljonit latti.
Mais olid riigieelarves maksutulud 157 miljonit latti (3,46 miljardit krooni), mis on 36 miljonit latti (795 miljonit krooni) ehk 23 protsenti rohkem kui aprillis. Seejuures suurenesid korporatiivsed maksutulud 18 miljoni lati (397,6 miljonit krooni) ja lisamaksetelt saadavad tulud 12 miljoni lati (265 miljonit krooni) võrra võrreldes eelmise kuuga.
Mais vähenes aga üksikisiku tulumaksudest laekuv tulu aprilliga võrreldes. Eelmisel kuul sai Läti 13 miljoni lati (287,1 miljonit krooni) ulatuses ka rahvusvahelist finantsabi.
Tänavu esimese viie kuuga riigi eelarvesse laekunud kogutulud on olnud tunduvalt madalamad, kui aasta tagasi. Nii on näiteks üksikisiku tulumaksust laekuv tulu vähenenud 26 miljoni lati (574,3 miljonit krooni) võrra. Ametlik ülevaade riigi eelarvest esitatakse 18. juunil.
Lätil on käes keerulised ajad
Märtsis vähenes riigi tööstustoodang 23,4 protsendi võrra. Tänavu esimese kvartalis kahanes Läti sisemajanduse kogutoodang (SKT) 18 protsendi võrra mullu sama ajaga võrreldes. See oli kõige järsem langus Euroopa Liidus ja musta stsenaariumi korral võib sellele tasemele tänavu jäädagi. Riigi SKT on vähenenud neli kvartalit järjest.
Majanduskriisis Läti taotles eelmisel aastal 7,5 miljardi euro suurust rahasüsti. Lisaks Rahvusvahelisele Valuutafondile on Lätile lubanud abi anda ka Maailmapank, Euroopa Komisjon ja mitmed riigid.
Eelmise aasta teises pooles halvenenud majandusolukord on Läti majanduse viinud 13-protsendilisse langusesse ja tööpuudus kasvab pidevalt. Pahameel valitsuse vastu viisi 13. jaanuaril Riias rahutusteni, mille järel astus Ivars Godmanise valitsus tagasi ja vähendati riigiametnike palka 20 protsenti. 27. jaanuaril ja 3. veebruaril kogunesid talunikud mitmes piirkonnas, et tõmmata võimude tähelepanu majanduskriisi tõttu halvenenud põllumeeste olukorrale.
Euroopa Komisjoni prognoosi järgi langeb Läti majandus tänavu 13,1 ja järgmisel aastal 3,2 protsenti. Riigis kerkiks töötus selle aasta lõpuks 15,7 protsendini.
