Läti erastamisagentuuri juhatusel on kavas kinnitada aprilli lõpus riikliku aktsiaseltsi Latvijas Gaze privatiseerimise teise ja kolmanda etapi eeskirjad, mis muuhulgas näevad ette ka aktsiate müügi välismaisele strateegilisele investorile.
Latvijas Gaze halduri Taiga Treimane sõnul on Läti erastamisagentuur koostanud Latvijas Gaze privatiseerimise teise etapi reeglistiku, mis näeb ette erakapitali kaasamist ja üheksa miljoni aktsia emissiooni. ühe aktsia minimaalhinnaks saab 2,5 latti.
Läti gaasiettevõtte erastamise teise etapi lõppedes kaasatakse selle investeeringutesse 22,5 miljonit latti erakapitali, kinnitas Treimane. Ettevõtte halduri väitel suurendatakse pärast erastamist selle aktsiakapitali üheksa miljoni lati võrra ja see ulatub 36 miljoni latini.
Erastamiseeskirjad sätestavad, et privatiseerimise kolmandal etapil müüakse 9,5 protsenti riigikapitali osalusega aktsiatest, sealhulgas 7,5 protsenti strateegilisele investorile, 1,25 protsenti avalikul enampakkumisel ja 0,75 protsenti Latvijas Gaze töötajatele. Treimane kinnitusel on seni teada vaid üks strateegiline investeerija ja selleks on Vene kontsern Gazprom. Läti gaasiettevõtte strateegilise investori seisusele pretendeerivad ka Saksa Ruhrgaz ja Prantsuse Gaz de France.
Esialgsete erastamiseeskirjade kohaselt tuli välismaistele strateegilistele investoritele müüa ühtekokku 32,5 protsenti riikliku gaasifirma aktsiatest.
Võlad Gazpromile kasvavad
Latvijas Gaze infotalituse juhataja Karlis Kamradzisi sõnul suurenes riigifirma võlg Gazpromile aprilli kümne esimese päevaga miljoni dollari võrra.
1.-10. aprillini suurenes Latvijas Gaze võlg Gazpromile 8,8 miljonilt dollarilt 9,8 miljoni dollarini. Aprillis suurenes ka debitoorne võlgnevus Latvijas Gazele. Kamradzise sõnul on see aprilli kümne päevaga kasvanud 220 000 lati võrra ning ulatub nüüd 50,643 miljoni latini.
Riigieelarvele võlgneb Latvijas Gaze 1. aprilli seisuga 11,3 miljonit latti.
Möödunud aastal ulatus Läti gaasitarbimine 1,1 miljardi kuupmeetrini (Eestis samal ajal 0,73 miljardit kuupmeetrit). Seoses suurte võlgadega müüb Gazprom Latvijas Gazele looduslikku maagaasi hinnaga 78 dollarit 1000 kuupmeetri eest. Kaks viimast aastat võlgadeta läbi ajanud AS Eesti Gaas ostab venelastelt gaasi ettemaksuga ja tükk maad odavamalt.
Kõige rohkem on Balti riikide gaasifirmadest Gazpromile võlgu leedulaste Lietuvos Dujos, kelle võlg 1. jaanuari seisuga ulatus 21,8 miljoni dollarini. Ekspertide arvates on Läti ja Leedu gaasikontsernide suurimaks nõrkuseks asjaolu, et nad on 100 protsendi ulatuses riigifirmad.
EPL/Baltic News Service
