Eesti kehvemate väljavaadete põhjuseks on väga nõrk esimene kvartal ning tähtsate kaubanduspartnerite Soome ja Venemaa nõrgad majandustulemused. „Eesolevate aastate Läti ja Leedu kiirem kasv on põhjustatud ka nende madalamast stardipunktist,“ kommenteeris DNB Panga tegevjuht Atle Knai.

Pudelikaelaks kogu Baltikumi majanduskasvus on Atle Knai sõnul lõhe tööjõu oskuste ja turul nõutava vahel, madal sündimus ja kõrge emigratsioon.

„Balti riikide väljakutseks on oma inimkapitali arendada, kuid sellest seejuures ka kümne küünega kinni hoida,“ märkis Knai. Olukord tööjõuturul on panga hinnangul siiski paranemas, kuna märgata on välismaalt naasvate töötajate arvu kasvu ja ka emigratsiooni vähenemist.

Samas kasvavad lõunanaabritest kiiremini eestlaste palgad. 2013. aastal oli Eesti keskmise brutopalga kasvuks 7,6 protsenti, Läti ja Leedu näitaja küündis ligi 5 protsendini. „Palga-, eriti miinimumpalga tõus on Baltikumis tööhõive kasvu aeglustanud ning see tendents on jätkunud ka käesoleval aastal,“ ütles Knai.

Kui varem toetus Eesti majanduskasv pigem ekspordile, siis nüüd veab suurenenud palkade tõttu kasvu sisenõudlus. Kuigi eksport Euroopasse on järk-järgult taas tõusnud, on sellele tugevaks vastukaaluks Venemaa-suunalise kaubavahetuse kokkukuivamine.

Baltimaad on aga varemgi kiiret kohanemisvõimet demonstreerinud ning vaatamata keerukale poliitilisele olukorrale jäävad nad arvatavasti ka tulevikus Euroopa kiiremini kasvavateks majandusteks,“ rääkis Knai.

Hea teada

DNB on üks Põhjamaade suuremaid finantsgruppe ja Norra turuliider, pakkudes suurt valikut finantstooteid nii era- kui ka ärikliendile. DNB tegutseb 19 riigis üle maailma ning grupi varade maht 2014. aasta teise kvartali lõpus oli 2710 miljardit Norra krooni. Eestis hoiab DNB ettevõtete laenuportfelli mahult turul neljandal positsioonil. DNB on hetkel maailmas üks paremini kapitaliseeritud pankasid, mille aktsiad on noteeritud Oslo börsil ja 34 protsenti aktsiatest kuulub Norra riigile.