Läti lõikab riigi põhjaliku reformiga õhemaks
„Mis puutub IMFi ja Läti majanduse stabiliseerimisepaketti, siis pole mõeldud pooleks aastaks, vaid kolmeks aastaks,“ kommenteeris Läti peaminister Valdis Dombrovskis teemat täna Tallinnas koos Eesti peaminister Andrus Ansipiga antud pressikonverentsil. „Läti ning Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt ei tohi Läti eelarvedefitsiit ületada 2011. aastaks 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist.“
Kuna riik ei suutnud eelarvet kärpida, jäi Läti ilma Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) ligi 200 miljoni eurosest rahasüstist märtsis, ütles peaminister Valdis Dombrovskise esindaja. IMF ei kandnud Lätile ette nähtud raha üle, kuna praeguseks ametist lahkunud valitsus ei saanud hakkama eelarvekärbetega, mis olid IMFi laenu tingimus, kirjutas Bloomberg.
Miljard eurot Euroopa Liidult
Euroopa Komisjonilt peaks juunis tulema Lätile 1 miljardi eurone ülekanne, mida komisjon peab kinni senikaua, kuni Läti riigieelarve defitsiit ületab 5 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKPst), ütles uudisteagentuurile Bloomberg täna Dombrovskise pressiesindaja Liga Krapane.
"See sündmus suurendab tõenäosust, et uus valitsus jääb truuks laenu kokkulepitud tingimustele," kommenteeris Nordea Marketsi analüütik Annika Lindblad.
Läti juunisse planeeritud eelarvekärped võivad keskpanga hinnangul ulatuda 750 miljoni latini (16,5 miljardi kroonini). Dombrovskise sõnul pole IMF nõus finantseerima palju suuremat eelarvedefitsiiti kui 5 protsenti SKPst.
Kui Läti ei saa enne juunikuud IMFi ja ELi laenu, ootab riiki ees pankrot, on Dombrovskis varem rõhutanud eelarvekärbete läbisurumist.
"Dombrovskise kommentaare tuleb vaadelda poliitilises kontekstis. Ta tahab valitsuse moodustanud koalitsioonipartneritele täiesti selgeks teha, et kui äärmist kokkuhoidu eelarves ei saavutata väga ruttu, saab Läti valitsusel lihtsalt raha otsa," kommenteeris Danske Banki peaanalüütik Lars Christensen, kes varem on silma paistnud täpsete prognoosidega Baltimaade majanduse kohta.
Kõigepealt riik õhemaks, seejärel eelarve kontrolli alla
Dombrovskise sõnul on riik võtnud kõigepealt ette valitsusaparaadi põhjaliku reformi ning kui see valmis saab, keskendutakse riigieelarve defitsiidi lappimisele. „Töötame selle nimel, tehes põhjalikke reforme avalikus sektoris,“ liigume selle poole, et 2011. aastal oleks defitsiit maksimaalselt 3 protsenti SKPst.“ Avaliku sektori reformid tähendavad riigiametite kattuvate funktsioonide kindlaksmääramist ja kaotamist, vajadusel ka mõne ameti sulgemist.
Seni peab Läti rakendama ühekordseid meetmeid, et eelarvedefitsiit ei ületaks IMFi soovitud 5 protsenti SKPst. IMF näinuks parema meelega kõigepealt riigieelarve defitsiidi järsku vähendamist ning seejärel valitsusaparaadi reformi, kuid Dombrovskise sõnul leppis IMF siiski lõpuks praeguse 5protsendilise sihiga eelarve puudujäägile. Valitsusel on kavas eelarvekärbetega ühele poole saada juunikuuks.
