Stipendiumide maksmist õpetajatele praktiseeritakse juba möödunud aasta kevadest saati: üle 2600 reaal- ja loodusteaduste ja võõrkeelte õpetaja on saanud toetust 65–150 lati (1450–3400 kr) jagu kuus, kirjutas Latvijas Avīze. Stipendiumi suurus sõltub kontakttundide arvust. Kokku on nende peale kulunud 3,2 miljonit latti (72 mln kr), keskmine stipendium on olnud 123 latti (2750 kr).

Kuid pärast majanduskriisi algust ja õpetajate palkade vähendamist on õpetajad hakanud avalikult väljendama pahameelt selle üle, et säärast stipendiumit võivad saada ainult valitud ainete – matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia ja võõrkeelte – õpetajad (kuigi nendest on Läti koolides ka kõige suurem puudus). Kas ajalooõpetajad on siis vähem vajalikud? Nii on paljud tema kolleegid küsinud, ütleb ajalooõpetajate ühenduse esindaja Aija Kļaviņa.

Stipendiumide määramist valitud alade õpetajatele põhjendati asjaoluga, et kõrgkoolides sotsiaal- ja humanitaarteadusi õppima asuvate tudengeid on liiga palju inseneri- ja loodusteaduste õppijate vähese arvu kohta, kui andmeid võrrelda Euroopa keskmisega. Ainult 16 protsenti noortest soovib õppida reaal-, loodus- või inseneriteadusi, samas kui Soomes on vastav protsenti 37 protsenti.

Kuid nüüd loodavadki ministeeriumi ametnikud saada Euroopa Sotsiaalfondilt 20 miljonit latti ehk ligi pool miljardit Eesti krooni, millest osa läheb selleks, et teiste valdkondade õpetajaid lisarahaga motiveerida.